Kamis, 25 Agustus 2011

Haklean Revijaun Lei Fundu Mina Rai Timor – Leste


Loron Tersa, 23 Augustu 2011 bele mos sai nudar loron historiku ba lalaok fundu mina rai Timor oan sira nian. Data refere iha parlamentu nasional aprova ona revijaun lei fundu minarai nebe tuir duni base legal lei fundu mina rai Lei FP no 9/2009 nebe promulga iha Agustu 2005 liu-liu iha artigu FP lei artigu 14.3 nebe fo duni dalan atu halo revijaun Lei fundu mina rai depaois Tinan lima 5 existe.

Antes lei revijaun nee approva iha parlamentu nasional, lei tuan hatuur katak tipu investimentu fundu nebe mai husi explorasaun relevante ho mina rai labele liu husi 90% bele investe iha merkado finanseiro tipu oribrigasoens ka obligasi ka bond iha estadu soveranu sira nian, nomos defini klaru katak la liu 10% fundu mina rai bele ba investe iha merkado nebe ho risku ass hanesan equidade ka saham ka ekuiti no hanesan realstate no sira nebe ho karekteristiku risku nebe ass ho expektasaun atu hetan retorno boot husi investimentu refere

Diferensia entre kategoria tipu investimentu bonds/obligasi ho tipu investimentu saham sira maka iha karakteristiku risku investimentu nebe asosiadu ho ninian tipu nee rasik. Em jeral risku kiik husi investimentu merkadu finanseiru fo seguransa diak ba ninian fundu atu la lakon iha jogu merkado finanseiru maibe retornu nebe atu hetan mos kiik husi kategoria ida nee. Sikun seluk merkadu finanseiru ekuidade ka saham iha ninian identidade rasik nebe ivestores nebe investe iha saham/equity nee sei sai nain baa kompania nebe investores sira sosa sira nian saham/equity nee. Entertantu konsiderasaun risku no retornu sai faktores determinante ba asaun nebe investores hili.

Fundu soveranu Timor Leste nudar pilar ba dezenvolvimentu nasional nebe uluk investe iha kategoria bonds/obligasi estadu nian maka barak liu duke equity tanba Timor hakarak ninian osan nebe investe seguru ba futuru. Seguru nee importante tebes ba nasaun nurak nee tanba dependente orsamentu geral estadu sei makaas tebes ba fundu mina rai nee. Konsiderasaun seguru ba fundu nee rasik tengki ho porsaun boot se lae dependente nebe ass ba fundu nee rasik sei bele hamosu komplikasaun. Implikasaun komplikadu tanba jogu merkadu finanseiro bele halakon valor fundu nomos fasil atu hetan lukro. Ho rajaun simples nee maka persija estudu klean. Kestaun fundu mina rai Timor sei la sai polimiku karik fundu pesoal ka grupo balun nian deit, maibe hanesan inisiu tenik ona mayoria dependente orsamentu geral mai husi undu mina rai, Liu orsamentu maka Governo estadu halo investimentu iha rai laran seitor privadu rai laran seidauk forte tanba nee maka kuandu mosu failansu nebe lakon valor fundu iha merkadu financeiro maka destino povu maubere tomak iha ameasa laran liu-liu iha periode ida nia laran.

Liu husi aprovasaun revijaun lei fundu mina rai nebe hein promulgasaun husi Presidente Republika nebe hatur ona politika investimentu fundu mina rai mais ou menus fundu mina rai bele investe 50% iha obligasi/bonds no 50% seluk bele investe iha merkadu asoens ka saham/equity maka, dalan ba atu hetan lukru boot husi investimentu merkadu finanseiro espera boot liu kompra ho ida politika investimentu ida uluk 90% bonds/obligasi no 10% maka asoens/saham/equity. Kestaun maka nee povu timor iha ona konsiensia atu simu ka lae karik fundu mina rai nee lakon iha jogu merkadu financeiro nebe agora atu aumenta tan ninian risku nebe asosiadu iha politika investimentu foun.

Tuir hakarek nain nian persepsaun katak mudansa sira seluk nebe halo iha mos ninian impaktu maibe ladun boot kuandu kompara ho mudansa nebe politika investimentu nee atu aplika. ESI (estimasaun sustentavel income) nebe atu foti liu husi 3% ba hau nee bele deit mais persija investimentu riil ida nebe maka koresponde duni nesisidade basiku liu-liu infrastrutura ninian, persija hatene laiha pais ida bele avansa ba oin sekuandu ninian sistema infrastuktura laiha kondisaens nebe diak.

Hein ho esperansa boot politika nebe deit governo foti sei fo ninia implikasaun diak ba futuru, matenek nain sira sempre dehan laiha buat ida iha mundu nee maka sai ideal ba ninia desijaun maibe oinsa maka desijaun ruma nebe halo besik sai ba buat nebe mak ideal maske la perfeitu. Tanba ideal nee perfeitu, perfeitu nee ema moris nunka bele atinji so Nai Maromak bele perfeitu. Ho nune esperansa boot ita hein refijaun lei fundu mina rai bele lori ita nia nasaun ba dezenvolvimentu nebe diak liu laos lori fali ita nia nasaun ba monu iha malisan rekursu natureja ninian.
Balansiu ikus fundu mina rai ema hotu bele asusu ba lina internet www.bancocentral.tl iha sub reportajem fundu petroleu. Balansiu ikus hatudu katak ate fulan Junho 2011 fundu mina rai iha ona montante $8,305,792. Tuir reportajen hatete montante fundu nee mai husi autoridade nasional de petroleum nia parte, mai husi taxa husi kompania no mai husi retornu investimentu.

Tidak ada komentar: