Senin, 04 Oktober 2010

Desenvolve Maturidade Poltik No Desemvolve Ekonomia Rurals

Laiha duvidas katak entre stabilidade politiku no desemvolvimentu ekonomia rai laran iha duni korelasaun forti atu dudu ba oin no la’o hamutuk. Entre rua nee persija hatur iha balansiu para laiha ketimpangan iha prosesu nee hotu nia laran.

Politik no ekonomia buat rua nebe hanesan osan koin nebe ida iha sorin no ida seluk iha fali sorin, sinal hatudu sira rua sempre lao hamutuk laiha ekonomia seim iha politik ida nebe forte no diak nomos laiha politik ida maka forte kwandu populasaun moris iha kiak nia laran. Dependente ba malu husi variabele rua nee hatudu momos katak iha pais nebe deit persija halao politikamente nebe favorrese ekonomia rai laran ho objectivu redus ema moris kiak.

Hanesan povu rai laran hatu hatene no tau neon barak katak Timor Leste iha Fundu Mina rai nebe barak. Nudar Pais nebe mayoria nian povu moris iha linha kiak nia okos no ninia emar mayoria vida moris depende husi produtu agrikula nebe mak sei tradisional, nomos realmente desemvolvimentu fisiku infrastruktura nian nebe mak sei menus tebtebes persija urgente atu iha planu politiku no ekonomia nebe subsentavel ba longu praju nian. Ema hotu tengki orgulhu katak politika nebe governu inisiu halo hodi estabelese Fundu Minarai liu husi politika strategia investimentu iha merkadu financeira fo duni benefisiu mai ita nia nasaun tamba ne maka ate tinan lima fundu nee existe ho matan rasik ema hotu bele asiste katak ate Juhno 2010 osan fundu minarai atinji ona valor $5.299 Billiaun. ( 1 Billiaun = juta rihun ida = 1 milliar ho lian melayu). (http://www.bancocentral.tl/Download/Publications/Press_Release20_en.pdf)

Refere ba kontajem fundu minarai nebe maka Timor iha persija iha approximaksaun oinsa atu uja osan mina rai nee ho diak no prudente. Estimasaun deit katak karik ate tinan sanulu tan, karik assume deit kwandu kada tinan osan mina rai aumenta biliaun ida signifika katak tinan sanulu tan osan Mina rai bele atinji mais menus $ 15 biliaun. Se ida nee maka akontese maka komesa ohin loron persija ona iha ita nia nasaun hatur politika nebe maka forte no klaru, forte katak maske iha mudansa lideransa ka troka partidu nebe maka atu ukun maibe se la fo desestabilidade ba nasaun tomak. Persija politika klaru signifika katak planu politika desemvolvimentu ekonomia persija atinji buat ruma iha tinan naruk nian.

Maske Timor iha osan barak iha kontas no investe barak liu maka iha merkadu finanseira, nomos iha tinan naruk sei ho politika nebe hanesan maka maske ate tinan sanulu tan povu iha daerah terpencil susar atu hetan asesu ba estrada diak no saneamentu diak. Sira ne akotese tamba osan maske tinan-tinan liu husi Orsamentu geral Estadu liu husi planu governu nian sei monu barak liu maka iha sidade boot sira pior liu maka kwalidade projecto nebe la diak mos sei han hotu osan nebe iha. Enataun ita persija halo approximasaun foun investe barak liu iha area rurals duke iha merkadu financeira. Investe iha rai laran hanesan hadia estrada rurals tomak, hadia fontes electrisidade no wee mos, kria kondisaun saudavel iha area rurals liu husi politika saudementu sustentavel nasional ruma, hadia ita nia airportu para fasilita ema atu mai visita ita nia nasaun, kria rede telekomonikasaun nebe modernu para ema bele fasil halo intraksaun no para atu diak liu persija iha garante lei nebe forte no imparsial hodi nune ema hato bele hakruk ba lei no ordem.

Persija Ita konsideramos katak maske ita iha valor osan nebe boot tebes maibe sei laiha valor kwandu povu nebe moris iha nasaun laran la hetan benefisiu husi prosesu ne tomak. Ekomomikamente Maske osan barak maibe variabel sasukat ida atu hatene nia poder atu kompras persija tau iha konsiderasaun por exemplu loron ohin semente sakas ida sosa ho valor $5 maibe Tinan lima tan semente sakas ida fiar katak sei laos tan $5 dolar maibe bele $10 ou ble liu signifika katak kada tinan iha inflasaun ba folin sasan se nune maske Timor iha osan barak mai husi Mina rai kwandu rai deit sei la falor tamba maske volume fundu bele aumenta maibe poder kompra sosan sei la forte hanesan loron ohin. Rajaun hirak hanesan nee persija mos tau iha konsiderasaun.

Estuda husi esperiensia nasaun seluk nebe maka riku mina hanesan iha ilhas Afrika balun hatudu imajem mai ita nia nasaun katak maske sira barak maka riku ho mina rai, osan mean, diamond no rekursu riku sira seluk tan maibe realidade hatudu sira nian povu moris iha kiak nia laran desemvolvimentu ekonomia laiha mudansa signifikante. Ita espera Timor oan nian Riku Rekursu rai nian bele fo duni vantajem ba timor rasik laos sai fali nudar malisan mai ita nian rai rasik. Atu prevene buat malisan rekursu naturais persija iha edukasaun politika nebe adequadu ba ema hotu, persija kombate korupsaun nebe iha, lideransa nasaun liu husi partidu politiku sira tengki ho aten boot simu resultadu elisaun nebe karik la vaborese kandidatu balun. No importante maka hametin unidade nasional liu husi hamoris patriotismu nasional liu husi dalan havalor luta nain sira nia funu no halakon regionalismu entre emar Timor oan.

Maske ita kiik maibe importante maka ita iha esperitu no aten boot atu prense desemvolvimentu ekonomia. hanesan dahuluk hateten politika no ekonmia buat rua nebe nungka mais bele haketak malu entertantu persija hatuur hamutuk lori ba oin hamutuk para nune benefisiu ikus bele fo vantajem ba povu mukit ida nee.

Selasa, 16 Maret 2010

Hau Beik Sala, Beik Sala, Ladiak Liu!

Hakerek iha okos nee laos opiniaun blogku nain nian maibe nudar informasaun diak maka hau kopia no paste deit husi http://forum-haksesuk.blogspot.com/2010/03/hau-bei-sala-beik-sala-ladiak-liu.html. Hein katak loron ida Lian Tetum sei sai rasik nain ba Nasaun Timor Loro sae.


Tetum bolu Assuelar *

Anacleto. C. Ribeiro (Lian Nain Timor-oan)

Maijor Jeneral Taur Matak koalia makaas hodi sadik Governu atu muda politika nebe tenke uza Tetun iha tribunal/justisa tanba iha polemika konaba desizaun tribunal hodi hatun sentensa ba Veteranu Oan Kiak ho Alberto da Costa (Notisia TVTL, oras 20.00, 11 Marsu 2010). Kasian tebes, sekarik ema tama kadeia saugati deit tanba durubasa la hatoo lia lolos iha tribunal no tanba lian nebe uza iha tribunal laos povu nia lian inan.

Nia laos sadik deit Governu maibe nia mos sadik no fanu Timoroan hotu katak tempu too ona ba ita atu hahii no hauelok ita Lian Inan Tetun nudar identidade nasional. Lian Inan nebe tuir los hetan fatin diak maibe iha realidade sai fali hanesan oan kiak ka marjinalizadu tanba ita rasik la fo atensaun. Problema lian nee laos deit iha justisa maibe afeta sektor hotu-hotu iha moris povu nian.

Se la sala karik, foin iha lider Timoroan ida nee maka koalia ho aten barani fo sai problema lian Tetun nee ba publiku. Nee hatudu nia sentidu nasionalismu no pozisaun nudar Timoroan nebe iha identidade rasik. Tuir loos, lider sivil sira mak koalia makaas ba asuntu lian nee lao’s major jeneral Taur Matan Ruak. Liu tiha loron ida, Prezidente Parlamentu Nasional, Fernando Lasama mos deklara iha TVTL hodi fo nia apoiu ba deklarasaun Taur nian.

Major jeneral nia deklarasaun nee mos fanu hau atu hatama netik hau nia kanuru tohar iha asuntu ida nee. Hau la’os atu buka lia maibe atu sokar lia oituan atu ita bele fanu malu malu konaba asuntu lian nee. Nee hanesan biban ida diak ba hau atu hatoo hau nia preokupasaun nebe budu kleur ona. Buat hirak nee hotu mosu tanba ita Timoroan hotu nia sala. Ita nia sala kolektiva.

Sala dahuluk. Ita nia Lei Inan (Artigu 13) hatuur momos katak Lian Tetun hanesan lian ofisial hamutuk ho Lian Portugues. Lei Inan mos hateten katak Tetun nudar Lian Nasional hamutuk ho lian sira seluk iha TL. Tuir lolos, Lian Tetun hetan status ida aas liu tanba Tetun mos hanesan Lian Nasional hamutuk ho lian sira iha Timor-Leste. Maibe iha pratika, Lian Tetun sai deit hanesan lian “auxiliar” nebe halao funsaun atu komplementa deit lian ofisial ida seluk. Atu dehan lolos ita trata ita nia lian Tetun hanesan lian “Asulear”. Iha tempu Portugues termu nee hetan signifikadu derogatoriu nebe refere ba ema sira nebe halo servisu hanesan “pembantu” ba sira nia patraun (malae mutin sira).

Sala darua. Ita seidauk defini didiak ita nia politika promosaun no dezenvolimentu lian Tetun. Ita bele hare, liuliu iha sistema edukasaun, lian Tetun hanesan deit lian auxiliar ka ‘asulear’ba lian ida seluk. Lian instrusaun iha eskola mak lian Portugues. Nunee mos promosaun ba lian ida nee makaas liu fali lian Tetun. Mestre Timoroan sira tenke hakaas aan hodi tuir kursu Portugues nebe dala barak halo sira haluha hela sira nia alunus sira.

Sala datolu. Ita dehan katak ita adopta sistema multilingualismu maibe ita deskrimina hela ita nia Lian Tetun, Tetun sai fali Lian bainaka iha nia uma rasik. Ita laiha politika klaru ba promosaun ita nia lian rasik. Saida mak ita hetan, ita nia oan sira koalia lian Tetun ida naran “TetunBahasaGues”, atu dehan katak ita koalia Tetun mos lalos, koalia Bahasa mos soin sala hela, kahur tan ho Portugues mak sei rungu-ranga liu tan. Hein katak nee labele refleta ba ita nia identidade nudar nasaun ida nebe lahatene nia hun ho nia dikin.

Sala dahaat. Ita barak mak sei iha mentalidade ‘asulear’. Nee hanesan moras ida nebe kona nasaun sira nebe foin sai hosi ukun kolonialismu no okupasaun nebe kleur. Tanba kleur moris iha ema seluk nia ukun, maka ita sei hanoin hela katak saida mak ita nia patraun sira halo ba ita nee mak diak no loos liu. Ita sai sabraut deit. Ita seidauk bele tais didiak saida mak ita bele simu hosi malae sira hosi tasi-balu. Ita hanoin katak buat hotu-hotu nebe mai hosi liur nee diak hotu, needuni ita tolan tomak deit.

Sala dalima. Ita haluha tiha katak lian Inan Tetun maka nudar ingrediente importante ida ba harii nasaun Timor-Leste. Ita haluha tiha katak lian mak nudar knuk ba kultura nebe luut ita nia valor kultural sira nebe ikus mai sai hanesan abut ba ita nia identidade nasional. Lian Tetun nee mos hanesan tali nebe kesi ita nia unidade nasional. Se ita la hametin ita nia lian maka nasaun mos sei la metin. Ita nia kultura, ita nia historia mos depende ba ita nia lian. Ho lian ida maka ita bele kesi ita nia unidade nasional. Krize sosio-politika 2006 hatudu momos ba ita katak tanba laiha nasaun ida forte maka estadu bele monu. Tanba ita laiha buat ida atu kesi ita nia unidade nasional maka ema doko rai oituan hodi soran ema lorosae ho loromonu, ita hotu tata rai kedas. Nee tanba ita seidauk iha vizaun ida ba nasaun Timoroan nian.

Sala daneen. Ita nia nai ulun sira seidauk iha lia ida konaba vizaun ba harii nasaun ida nebe klaru. Ita seidauk klaru konaba saida mak dezenvolvimentu ‘nasaun’. Ita presiza hanoin katak ‘harii nasaun’ nee buat ida no ‘harii estadu’ nee buat seluk ida. Nasaun nee hare liu ba aspetu sosio-kultural maibe estadu hare liu ba aspetu politika no soberania estadu nian. Nasaun mak klamar ka spiritu ba estadu (Renan, 1882). Estadu ida bele tuba rai metin bainhira iha Nasaun ida forte. Nasaun mak hakiak no sustenta estadu. Ita mos bele dehan ho metafor katak nasaun mak software no estadu mak hardware ba komputador ida.

Sala dahitu. Ba nasaun sira foin ukun aan, dala barak ita preokupa liu ho oinsa harii estadu no tanba euforia foin hetan liberdade no ita haluha tiha fo atensaun asuntu nasaun nian. Ita haluha tiha katak dezenvolmentu nasaun no estadu tenke lao dala ida deit. Selae, ita sibuk liu ho hadia hardware, ita nia bainaka sira, liuliu ita nia patraun sira, hadia daudauk ita nia software. Bainhira ita hafodak, ita nia sistema nasaun no estadu ema seluk mak ukun tiha ona. Keta haluha katak, maske kolonialismu hotu ona maibe kolonialismu bele mosu fali ho forma seluk. Samea bele troka kulit maibe nia samea nafatin.

Sala boot ida seluk, ita haluha tiha katak ita nia lian inan sira mak hanesan transporte ba ita nia valor kultural sira. Se ita hanorin fali ema seluk nia lian ba ita nia oan sira iha eskola, hanesan deit katak iha hanorin hela ema seluk nia kultura ba ita oan sira. Oinsa mak ita bele hanorin ita nia kultura ba ita nia oan sira? Oinsa mak ita bele hanorin ita nia sira atu sente orgullu hanesan ema Timoroan ida nebe iha identididade rasik?

Sala ida ikus. Sala ida nee mak hanesan sala boot liu tanba iha matenek nain lubun ida nebe hanoin katak Tetun nee so bele dezenvolve deit bainhira ita dezenzolve Lian Portugues. Nee hanoin ida sala boot tanba halo tetun hanesan lian ‘Asulear’. Hanoin nee tenke muda atu ita bele halao Timoroan sira mak Patraun sira nia lian rasik.

Tempu too ona, liuliu iha tempu Quaresma nee, ita hotu-hotu aproveita atu halo reflesaun atu bele hakribi ita nia sala kolektiva hirak nee, atu ita hotu ho neon metin hakat ba oin hodi bele dehan ba malae mutin sira: “A Minha Patria é Lingua TETUN!” no la’os “A Minha Patria é a Lingua Portuguesa!” Hau beik sala, beik sala, ladiak Liu!

KOMENTARIU BADAK
Tetum nudar identidade

Emar Timor atu hetan fatin iha mundu, atu hetan naran no nodi la hanesan ho rai seluk, buka hakas-an haburas lian tetum. Lian seluk nebe ita iha, hanesan portugues, bele sikat ba tekstu ruma iha tetum ka kahur wainhira ita buka tetun la hetan ona. Atu nune'e, tetum labele sai fali "crioulo" ka koalia portuguese ho dalan seluk. Maluk Ribeiro ninia laran la hakmatek (preocupasaun) hau nia preocupasaun mos, maibe preocupa deit la to'o, mai ita buka hadia (corrige) lian tetun nebe mos (genuina) la kahur tun sae atu nune' e loron ida besik ka kleur ita nia mehi tau tetum nudar lian nasional bele sai realidade. Tetum nudar identidade ne' e sadik ida duni!

Responsavel Tetum mak se?

Ema balun iha ona responsabilidade atu hadia Tetum mak "Institutu da Lingua Dili". Instituisaun ne'e bele simu hanoin maijor Taur Matak Ruak nian, husu ba autoridade, eskola no sektores sira seluk atu bele tau ba pratika, liu-liu, hakas-an koalia tetum nebe los, hakerek tetum nebe los iha diskursu ofisial ka komunikadus. Jornalistas sira mos iha resposnabilidade bo'ot tan povo iha baze, haktuir deit saida mak media (audiovisual) hato'o ba sira no hasara tuir nai-ulun sira nia koalia. Ohin loron, se Tetum la buras, ne' e tan ema barak "la hakas-an" ka hanesan matenek nain loron baluk sira "koalia lian seluk deit" la fo folin ba ita nia lian rasik.

Durbasa, tradutor ida nebe?

Ohin loron durbasa ka tradutor ne' e importante atu hatutan lian ida ba lian seluk maibe "conseitu durbasa" ne'e iha ninia sentidu barak. Aiknanoit: iha tribunal lei nain mak durbasa ka tradutor lei nian. Iha Timor faktus balun mak ne' e: juis timor-oan la hatene portuguese. Juis Internasional la hatene Tetum. Sira nain rua hamutuk durbasa fali lei hakerek ho lian Indonesia. Iha ne' e Maijor General Matan Ruak ninia sugestaun bele los no merese ita hotu ninia atensaun. Lia fuan "la hatene" signifika la tuir razaun lolos ka standar nebe satisfaz ema hotu, liu-liu, ida nebe tama kadeia, hanesan vitima husi ema seluk ninia ignoransia iha lian Tetum.

Referensia modesta balun

Se ita haraik-an wit-oan bele aprende diak Tetum ho maluk sira nebe traduz Biblia ba Tetum nebe los no mos tekstu barak nebe bele hetan husi Igreja;

Se ita haraik-an wit-oan karik hariku-an ho diksionariu Tetum balun (GEOF husi Australia ne' e no Luis Costa);

Se ita haraik-an wit-oan karik buka rona maluk sira nebe koalia Tetum terik, nune' e bele hariku Tetum nudar lian nasional

Senin, 15 Februari 2010

NARAN NUNDAR IDENTIDADE KULTURAL

Hosi naran maka permeiru ema kunyese identidade humanu ida nian, kadaves ita rona ema dehan “ apalah arti sebuah nama” lain badak Indonesia neba simplesmente dehan naran ladun iha valor. Perokupasaun sai kontrariu kwandu naran sai ona Identidade nebe hatudu valor nebe iha husi naran refere. Konkorda ka la konkorda realidade komesa husi tempu okupasaun kolonial Porguesa, Japaun no Indonesia halo ona asimilisaun kultura ba kultura moris Timor nian. Furak tebes kundu hau fihir no koko halo refleksaun tamba sa maka naran Timor hanesan ema Portuguesa sira nian ou ikus mai iha ona naran nebe foti husi Indonesia mais laiha ema ida mak naran halo tuir Japaun maske siramos uluk halo kolonial iha rai nee. Atu hetan resposta klaru konaba ida nee hau fiar so liu husi ejame siensiatiku maka bele fo resposta kalaru maibe iha biban ne atu hakerek deit tamba sa maka Ema Timor Nia Naran Barak Maka Hanesan ema Malae nian?

Situasaun riil indika iha Timor Leste ema nia naran barak hetan influensa husi misaun katekismu Igreja Santu Khatoliku nian nebe antes bebe ida ka ema foun ida atu tama relegiaun refere rekerementu ida mak tengki prense katak persija hila naran santo sira nebe Nudar simblu Lori lia Los. Naran sira maka hanesan Jose, Maria, Agusto, Ines, Madalena, Miguel, No sira seluk tan nebe kuaje ema hotu uja ona iha rai Timor Tamba mayoria moris esperitual nudar Sarani Khatoliku.

Refere husi rajaun neba maka naran orginal Povu Timor neneik maibe tebes sai daduk mohu ona naran sira ne mak hanesan Maubere, Maubuci, Buibere, Buimeta, LeloBere, Malibere,Maulaka, Bereasa,Ilimau, Ilisama no sira seluk tan nebe temi sei lahatu. Nudar ema Timor Leste Nia oan persija buka tuir ita nia identidade. Perokupasaun hau nia ka maluk sira seluk nebe karik hanoin hanesan ho hau mak ne tamba sa maka Ita Timor Lae ona uja naran Orginal ita nian rasik duke gosta uja maka ema rai seluk nia naran depois ita kopia no prense iha ita nia moris. Kuandu ita hare no fihir klean ituan buat sira nee akontese tamba rasa Timor fasil atu simu no asimilasaun ho kultura seluk nebe tama iha ita nia moris. loron ohin naran orginal Timor nian la hetan fatin no pior liu atu sai fali hanesan naran segundu klase iha klase naran karik ema halo opsaun.

Exemplu konkretu nebe Timor oan tegki halo tuir maka hanesan povu nasaun Japaun maske sira moris iha era modernu maibe sira nia naran nudar identidade buras nafatin iha neba ema la gosta uja naran seluk sira gosta uja sira nia rasik alemde nee nasaun seluk mos ita bele hatene kaundu rona sira nia naran deit maka Hanesan Rusia, China, Alemania no nasauk barak seluk nebe liu husi naran deit ema bele hatene ona sira nia naran. Oinsa iha ita nia rai labele adopta hahalok hanesan nebe uja rasik ita nia identidade narak para liu husi naran ema bele ona kunyese ita katak Ita mai husu Nasaun ida naran Timor Leste.

Susar duni atu muda mentalidade ema ita nian karik haruka atu uja naran arginal viss avon sira nian maibe laihamos valor menus kundu naran sira refere komesa haburas fali ona komesa ogara.

Nudar sidadaun Timor Leste nebe dehan nasionalismu no patriota tamba sa mak ita lakoi fo hanoin ba malu atu hadomi kultura liu husi haburas identidade laos copy bebeik rai seluk nia hanoin nia naran nia lei nia sistema mais ita nian nasik nebe iha ita lakoi uja no hadia para atu nune ema rai seluk bele hatene.

Solusaun klaran atu haburas nafatin asimilasaun cultura mai husi naran maka persija iha kaben kultura entre naran orginal ho naran nebe importa husi rai liur exemplu simples maka uja naran Francisco Bereasa, Maria Buitai no bele haburas ho naran sira seluk tan.
Nudar Timor oan lalika moe uja ita nia Identidade naran rasik nebe ita nia Viss avon sira uja hodi hatudu ba mundu katak ita imor iha naran rasik laos Importa deit cultura naran husi rai seluk.