Sabtu, 09 Juni 2012

ADEUS GOVERNU TUAN BENVINDU GOVERNU FOUN

La kleur tan mandatu governu Aliansa Mayoria Parlamentar atu Ramata ho ida nee bele dehan ema hotu bele halo ona sasukat ruma servisu saida maka Governasaun ida nee halo ona. Lista barak bele mosu see ema hakarak temi. sikun positive nian hanesan
AMP konsege kria fundu ba ferik katuas sira nebe kbiit laek
AMP konsege hari Mega Tower ba Elitrisidade iha Teritoria tomak
AMP Konsege Kria siguransa nebe estabel
AMP konsege haruka estudante lubun barak ba estuda iha rai liur
no sira seluk tan

husi sikun failansu iha public nia matan hanesan
AMP la konsege rejolve Estrada rurals
AMP la konsege lori pipa mina timor iha tasi laran
AMP la konsege fahe puder ba autoridade local niver distritu
AMP la konsege realija sustenta aihan nasional rasik ou pelemeusu redus importasaun
no sira seluk tan husi perspektiva nebe la hanesan.

Entaun saida maka perisija governu nebe atu mai peersija konsidera
pelemenus Estadu liu husi governu persija realija mehi povu nian mehi hanesan hirak nee
Governu persija haforsa institusaun F-FDTL no PNTL atu asegura siguransa
Governu persija tau atensaun boot atu haforsa institusaun Justisa nian atu hamrik iha imparsialidade laran.
Governu persija hatutan mega projeitu Elitrisidade nian nebe iha dadaun ona.
Governu persija kria mekanismu atu hasae produtu local nebe sufisiente iha merkadu
Governu persija defende interese soveranu riku soin iha tasi Timor
Governu persija loke odamaten ba investimentu husi rai liur liu husi kria sistema administrasau nebe fasil maibe kredibel no forte
Governu persija fornese we moss ba ema hotu atu keta konsume wee foer.
no sira selu seluk tan husi perspektiva nebe la hanesan

Sugestaun para atinji objective hirak neba governu nebe atu mai persija halo saida.
nudar organisasun nebe boot liu iha nasaun ida para atu atinji objective hirak ne’e persija ema nebe iha ninian kompetensia. kestaun nee, relasaun ho rekursu humanu sistema administrasaun iha fungsaun publika nian. se ita hakarak prosesu dezemvolvimentu nasional lao diak no lalais persija hadia uluk korente estadu ho Governu nian. nudar motor desemvolvimentu wainhira frakeja iha fatin id abele fo afeitasaun ba sistema sira seluk portantu governu nebe mai persija tebes hadia ninian ema nebe servisu hamutuk ho lian seluk reforma sistema servisu publika nian nebe lais no kredibel.
Mehi atu lori Timor Leste lao fiar ann ba oin persija ema hotu nian kontribusaun kombate korupsaun nebe mosu tanba frakeja sistema kontrolasaun. korupsaun hanesan mate klamar ema barak maka koalia maibe nugka kaer no hare ho matan korupsaun mosu tanba imoralidade no frakeja iha iha sistema kontrola entre ema nain ru ka liu nebe laiha lei nebe kesi metin ka lei iha maibe mosu konkordansia entre ema ho grupo atu halo vantajen ba sira nia ann rasik. sujere parlamentu nebe atu mai persija kria lei ida nebe forte no klaru ba oinsa ema bele simu fundu ruma nudar sinal valorija prosesu validitasaun ba dokumentu ruma. wainhira lei nee hatuur klaru ba numeru nebe rasionabel maka pele menus tuir
hau nia hanoin bele redus ema fo osan iha meja okos ka kotuk-kotuk.
Politika governu foun persija tebes koresponde nesisidade basiku iha rural. depois tinan 10 restorasaun problema nebe rai hela ate ohin loron maka Estrada rural nebe att ba bebeik no kualidade Estrada nebe hadiak maibe la durable sai polimiku boot entre governu foun kompania local no povu nudar benefesiaru ba aktu hirak nee. depois de Estrada tuir kedas maka elitrisidade nebe seidauk kobre 60% area Timor ho nune governu nebe mai persija halais liu tan prosesu refere. no tuir kedas eduksaun ba ita nia konsumedores atu oinsa uja energia listrik ho poupa no persija responsabilija uja elitrisidade liu husi selu ba estadu tuir uja nebe iha.
Governu nebe mai persija kria daduk ona mekanismu sistema agrikula nebe koresponde ho nesisidade konsumedores liu liu hansesan hare nudar aihan loro-loron nian. responsabilidade nee todan tebes maibe persija halo atu nune bele demenui importasaun sasan nebe hanesan no hasae produsaun rai laran atu nune konsumedores la sai vitima ba presu nebe la rasionabel.
Karik governu foun mai susesu lori pipa mina mai rai maran Timor nian entaun nee fo ona impaktu ba vida social ekonomia maibe karik lae mos governu persija halo estrategia foun atu hetan fundu husi taxa iha rai laran.