Senin, 22 Desember 2008

HATUR FUNGSAUN ESTADU NO RELIJIAUN NIA FUNGSAUN

Nasaun nurak hanesan ita nian persija estuda husi nasaun seluk hanesan : America Franca, no Turkey nebe iha ona modelu relasaun entre religion ho estadu . Maske iha neba iha frakeja balun nomos buat forti ruma husi modelu sira ne’e nebe sira pratika tiha ona. Buat hanesan neba bele sai nudar spelu atu bele leno ba oin wainhira atu hakat entre religion no estadu nian. Thomas Jefferson formadu Presidente Amerika nian Temi Dehan iha ninian surat bodik gupu ida naran The Danbury Babtists katak tengki iha separadu entre nasaun/estadu ho religion. Jefferson refere ba sira nian kontituasaun nebe hatete ho lian forte katak nasaun/ estadu labele hari religion official ida no fo livre taxa bodik grupo religion nian. Iha fatin seluk kontitusaun Amirica nian sama atensaun makaas katak estasdu tengki fo garantia ba individu ida-ida atu livre halao ninia fiar iha religion. (the free exercise clause )
John Locke make ema ida fo influenza makaas ba hanoin husi Jefferson no America ninian konstitusaun atu formula modelu ida ideal para regula relasaun entre estadu ho religion. Idea John Locke iha ninia Livro “ kontratu social” habelar konseptu matenek ida atu maneja relasaun entere estadu ha relijaun ne’e. Locke espelika katak estadu laiha autoridade atu kontrola religion. ne signifika katak iha seperadu entre seitor publiku no seitor privadu. Idea ne’e nudar reaksaun ba kondisaun tempu Englatera koloni hela Amerika, momentu neba Estadu halao Religion nudar base legal ba sira nia atetudi.
Tegkiser Neutru
Idea Locke ne’e sai nudar inspirasaun ba kapitlu 18 konvensaun direitu sivil no politiku nian nebe sama atensaun boot katak religion ou ve (kepercayaan) ne territory privadu (private sphere ) nebe labele kaer husi estadu exeptu karik kuandu iha grupo religion balun ruma halao ninian aktividade usa metodu violensia no obriga ema seluk. nemaka e nome de estadu no e nome de interese publiku nian (public order) bele limita livrementu religion sira hanesan ne. kapitlu 18 iha pontu 3 espelika katak la fasil ba estadu atu limita liberdade external individu atu halao sira nian religion, tengkiser basea ba lei, iha legitimasaun hanesan atu kuidadu ordem publiku ou atu proteje direito no liberdade ema ida-idak nia. Limitasaun ka kontrola halao ho proporsionalidade iha sosiadade nebe demokrasia, nebe katak dasing variadade mak sai nudar limitasaun sira ne’e. Kapitlu 18 konvensaun internasional , kona direito sivil no politik la direita fo sinal ba estadu atu sai secular. tamba kapitlu nee halo seperadu entre autoridade public no privadu nian. Estadu labele tama ba fatin privadu nian nomos iha fatin kontrariu identidade relijioja labele tama ka prejensia iha authoridade public nian.
Konstitusaun Franca no Turkey fo porsaun total seperadu entre estadu ho religion, tamba ne’e lalika konfujaun kuandu iha teritoriu rua ne’e iha lei bandu ema atu hatudu identidade religion ou buat nebe relefante iha fatin publiku hanesan iha fatin eskola publiku nomos iha edifisiu governu nian. Estadu nasaun rua ne’e bandu ba ema hotu. la hare ba minoria ou mayoria.

Sekularismu
Differente sekularismu iha Estadu Unidus Amerika ho Turkey no Fransa maka, kuandu Iha Amerika ema temi ka bolu ho sekularismu naton/semu (Pseudo-secularism) tamba iha kondisaun excepsaun estadu bele halo relasaun ho religiaun sira. exemplu Prokurador Amerika Iha kaju ida bolu naran Agustino Vs Felton, hatete katak laiha bandu husi konstitusaun Amerika spesialidade kona ba “The Free Establishment Clause” hatuur profesour/guru/hanorin nain atu bele hanorin iha eskolah Relijouja sira. Iha Turkey no Fransa, Esatadu laiha liu no bandu tebtebes atu halo relasaun ho religion sira ( Total secularism ), Maske iha Fransa iha governasaun Presidente Nicolas Sarcozy iha mudansa ituan atu hadia relasaun entre nasaun ho relijouja sira, Exemplu estadu la preokupa hari istitusaun finansa nebe basea ba relijaun balun ou fiar nian. sekularismu laos konotasaun at deit, nomos sempre enimigo ho religion ou buat nebe relefante. iha ninia lalaok modelu sekularismu iha Amerika no fransa hatudu lalaok foun iha kondisaun balun. Religion ho Estadu bele servisu hamutuk.Grupo Religion tengkiser hakilar maka’as wainhira mosu problema sosias hanesan : kaju Direito humanus, no korupsaun. Atu kontra kiak no mukit nomos injustu social estadu ho relijuoja sira tengki servisu hamutuk, maibe tengki tau iha nota katak Relijouja sira labele fo influenza ba desijaun estadu nian, Nomos hanesan Estadu labele tama iha area religion sira nian.
Sekularismu nia abut maiduni husi Rai weste neba, maibe valor nebe persija ita tetu husi sekularismu ne’e atu kria estabilidade no mosu kriminalisasi ba grupu religion balun.
Modelu sekularismu nebe mak humanu ho fo fatin nafatin atu dialogu ho religion hotu no iha fatin seluk loke nafatin posibilidade atu servisu hamutuk nudar hanesan alternative hodi prense iha prosesu desemvolvimentu nasaun.