Senin, 14 Desember 2009

Frasku Diplomasia Balibo Five

Refere hikas pasadu iha biban invasaun Timor Portugis husi nasaun visinhu Indonesia apresenta rajaun barak husi Timor nee rasik nebe hetan idiologia barak husi nasaun super power sira hanesan Esatadu Unidus nebe simblu liberdade liu husi asaun demokrasia no nasaun boot seluk hanesan Unisoviet iha biban neba no aliansia sira seluk hanesan China no sira seluk nebe hakarak habelar idiologia sosias nian ba rai sira seluk. Husi funu ideologia sira nee direita ka la direita fo impaktu makass no dudu nasaun sira barak nia interese hodi hasobu timor Portugis nia ukun an iha tempu Timor hakarak ukun ann.

La persija konta estoria tamba sa maka mosu lia fuan Balibo Five maibe iha okasiaun nee atu foka liu ba diferensia hanoin no no lalaok politika entere nasaun tolu nebe involve iha kestaun ida nee. Timor Leste nudar kampo fatin asidente humanu nebe hamate jornalista nain lima husi Australia iha kobertura jornalismu ba area funu. Autralia nudar vitima ba assident ne no indonesia indika nudar author ba hahalok halakon vida jornalista refere.

Karik halo komparasaun desijaun politika no justisa sei la hanesan entre nasaun sira nebe involve iha leten. Timor leste hahu husi governu transitoriu fo ona indikasaun hamosu no halao rekonsialasaun no konsege aplika dadaun hela hatudu ba mundu katak karakter Timor simples atu bele simu malu no haluha problema pasadu nian maske nakonu ho ran, lahanesan ho Timor Australia nudar nasaun nebe boot no iha sistema lei no justisa nebe forti la fo dalan ba rekonsialasaun hanesan metode Timor nian sira gosta uja mekanismu Lei no ordem liu husi justisa nebe maka justu ba ema sidadaun hotu Indonesia, iha problema balibo five nudar author krime susar rekunyese no aplika lei no justisa ba autor militar sira nebe biban neba hala’o hela mandatu ka ordem nasaun atu invade Timor nee. Hanesann nasaun foin mak atu tama ba nasaun industria Indonesia iha difikuldade boot iha mantein lei nebe justu no la karup iha sira nian sistema.

Refleta husi karakter nasaun nebe la hanesan, kaju balibo five sai hanesan frasku iha sapatu nasaun tolu nee. Tamba estoria hatudu momos katak governu Australia depois de invade indonesia tama Timor sira rekunyese katak Timor diak liu maka integrasi ho Indonesia maibe iha fin estoria Timor atu halo refrendum Australia nakfilak nudar nasaun salvador no tulun Timor lori sai husi kriji depois referendum. Timor leste depois ukun ann tenta atu independente no halo difersifikasun sasan nebe maka bele tama no faan iha area Timor laran, maibe tamba fraku iha abilidade no forsa atu kompras maka resulta sasan husi nasaun seluk susar atu kompete ho sasan nebe maka husi Indonesia tamba folin sasan Indonesia baratu liu kompara ho seluk.

Entertantu, sikun justisa Autralia sei forsa liu husi Indonesia no Timor, maibe sikun ekonomia Timor nudar kampo asidente ladun hetan vatanjen husi seitor ekonomia Australia maibe, Indonesia maka barak liu sai supplydor ba sasan barak nebe povu Timor konsume hodi nune politika mente bele analisa katak frasku iha sapatu laran nasaun tolu nee sei han tempu atu resolve. Para atu resolve nasaun sira nee pesija rekunyese estoria no fo reklamasaun diskulpa ba vitima sira iha Timor no Iha Australia husi povu Indonesia no Australia nian hodi nune klaru ba publik katak vitima sira lokon vida tamba desijaun politika nebe la los.

Ita hotu espera katak antes nasaun seluk husu deskulpa ba ita se diak liu iha itania uma laran rasik iha ona hanoin atu autor politika sira nebe lori partidu nia naran hamosu funu iha estoria Timor nian komesa halo refleksaun atu fo liman ba malu no ho aten boot no fuan mos husu diskulpa ba povu terus nain ida ne katak buat hotu uluk akontese tamba defende prinsipiu nebe lahanesan maibe ho intensaun hanesan atu lori povu ida nee ba moris nebe diak liu no laiha intensaun atu estraga povu nia moris no la esperamos katak sei lori tempu naruk atu resolve.

Rabu, 11 November 2009

FUNU HASORU SUSUK

Gambar iha okos nee hatudu oinsa silku mudansa susuk nian.


Envairomento Timor leste indika ona nudar pendemika susuk nebe bele lori moras malaria ba ema nia vida. Kuaje ema hotu hetan moras malaria iha ita nia nasaun laran indika mai ita katak funu boot ida ne’e persija ema hotu kombate atu nune bele redus moras nebe mai husi susuk.

Antes pesoal saude sira maka hafanun ita kona ba daet att mai husi susuk diak liu ema ida-ida iha ona konsiensia atu kombate susuk hahu husi uma laran ba to iha ida-ida nian kintal hodi nune bele redus moras nebe mai husi susuk.

Se Nasaun nee hakarak livre husi susuk persija iha planu nasional ida atu kombate susuk.
Planu ne’e bele realija sekwandu governu liu husi ministeriu saude halo asaun konkreta iha teritoria tomak. Por exemplu halo rega susuk per bairo hotu iha teritoria tomak, fakar aimoruk ba iha bee lihun sira iha fatin hotu-hotu, no asaun sira seluk nebe relefante ho redusaun susuk nee.
Ita hein katak governu iha ona hanoin hanesan nee, hodi nune iha futuru moras hanesan malaria sei la mosu barak tan hanesan agora. relasaun ho ida ne sei fo saude diak ba ema atu nune bele desemvolve nasaun ida ne’e ho diak liu tan, mais importante liu maka povu ida nee livre husi moras nebe daet husi susuk.


Ita hotu Tengki ejiji no engkoraja ba ministeriu da saude atu bele iha hanoin hanesan neba, tamba prinsipu fundamental maka saude diak nasaun sei forte.

LUTA KONTINUA....

ITA NIAN MUKIT

Antes hakerek lia fuan balun kona moris mukit hau sei konta storia badak kanaba realidade nebe mak hau hetan iha foho durante hau nia visita iha neba. Tebes maluk sira Ita nia emar sei moris mukit tebes, realidade ida ne’e hau hetan iha hau nia lao ba foho maske hau ema foho maibe kleur ona hau la ba visita. Iha neba moris mukit laos hanesan hananu politik sira nian iha neba moris mukit no terus nee realidade nebe mak povu barak enfrenta iha sira nian vida. Imajina deit ema barak sei toba iha hadak leten, ema barak seidauk hela iha uma nebe hijeni ema barak maka seidauk iha uma nebe diak no ema barak maka loron ida han etu mutin ho deit masin no kahur ho mina goreng iha etu laran, buat sira ne’e realidade maluk sira hau hakarak dehan ba ita tomak katak hananu politik tengki refleta moris povu mukit ida nee.

Realidade iha storia laran nee hakarak hafanun fali ita nebe moris iha kapital laran liu-liu ba ukun nain sira iha Esatadu,Governu no Parlamentu sira katak fihir no foti ba ita nia povu mukit sira iha area rurals nee. Uja fuan ho laran atu hasai desijaun nebe direita ba sira atu sinti katak pelemenus iha sira nia vida iha mudansa kompara ho uluk.

Atu responde kestaun iha leten persija dadus nebe relefante ho kondisaun jeral nasional hau prefere liu katak sei diak liu governu no estadu halo ona planu atu halo sensus nasional ida ba populsaun Timor leste tomak hodi nune ba oin liu husi dadus nebe iha governu bele halo prioridade kada necesidade iha idak-idak nia distritu. Liu husi metode sensus nee espera katak popolasaun sei overese informasaun konaba assetu saida mak sira iha no saida sei falta hodi nune planumentu nasional sei hetan suksesu iha futuru mai.

Sukat ba mai realidae hatudu duni nasaun nurak ida nee persija hadia buat barak tebes ida persija ema hotu nian kontribusaun loas estadu ho governu deit atu hamrik metin no lao lalais ita persija servisu hamutuk. Persija ita fo applaus ba oposisaun sira iha parlamentu maske sira hakilar barak maibe sira nia intensaun atu hadia povu nian diak, ita mos persija enkoraja nafatin governu atu buka metode oinsa maka povu ida hetan ona segundu ukun an nebe moris iha situasaun vida nebe diak kompara ho antes nian.

ALUTA KONTINUA ........

Jumat, 02 Oktober 2009

Perlukah Timor Leste Meminjam

Head line news Diario tanggal 30 september mengatakan “Deve Osan La maneja didiak, Aumenta korupsaun : StanisLau Aleixo da Silva. “( Meminjam jika tidak dikelola dengan baik, Akan menambah Korupsi) adalah sebuah pencerminan kepedulian setiap elemen bangsa dalam menghadapi bangkitnya Negara kecil ini dari keterbelakangan ekonomi social dan politik.

Penambahan modal pembangunan melalui dana peminjaman adalah sebuah alternative jika pengejaran target pembangunan tidak dapat dipenuhi dari sumber pendapatan dalam negeri. Memaklumi latar belakang undang-undang perminyakan Timor Leste (TL) yang membatasi pemerintah untuk mengambil lebih dari 3% dari pendapatan estimasi berkelanjutan maka memberi ruang bagi pemerintah TL untuk mencari sumber dana pembangunan lain selain dari pendapatan minyak itu.

Salah satu sumber dana yang bisa ditempuh adalah melakukan peminjaman kepada Negara lain atau melalui lembaga keuangan lain seperti bank dunia maupun IMF. Akan sangat didukung kalau peminjaman yang nantinya akan dilakukan sebelumnya dan sebaiknya ditelusuri lebih mendalam secara ilmiah guna memperoleh data yang akurat sebagai bahan referensi untuk pengajuan peminjaman yang tepat sasaran. Persoalan yang lain yang menyanggal dipublik sejauh mana persiapan human resource masyarakat TL dalam memenej dana ini agar tidak mudah diselewengkan apalagi dipolitisir. Belajar dari aggaran rutin setiap tahun yang di anjurkan oleh pemerintah ke parlamen nasional guna sebagai penggesahan anggaran pembangunan sering, dikasat mata bahwa anggaran tahunan tersebut tidak dapat di eksekusi sepenuhnya kedalam lapangan, ini menjadi barometer bahwa masalah kapasitas dan birokrasi perkantoran menjadi penghambat pencairan dana-dana tersebut.

Jika anggaran tahunan tidak mudah di cairkan karena banyak factor secara explicit menandakan perlu adanya pembenahan dalam elemen pemerintah dan memudahkan rute birokrasi perkantoran dengan cara memotong rute-rute yang tidak efisien sehingga penggunaan dana pembangunan akan mudah menjangkau bagi masyarakat yang membutuhkannya.

Keprihatinan warga masyarakat yang paling menakutkan adalah dengan adanya peminjaman berpotensi memunculkan utang kriminal yang artinya adalah dana peminjaman hanya dinikmati oleh segelintir kelompok tetapi untuk melunasinya masyarakatlah yang menjadi korban, seperti biaya listrik dinaikan Biaya rumah sakit dinaikan, biaya air besih, biaya sekolahan dan masih banyak lagi. Kecenderungan seperti itu akan mencuat ketika posisi neraca Negara deficit. Untuk melakukan pengembalian hutan Negara dan untuk menutupinya pemerintah akan melakukan penaikan ongkos pada pelayanan publikl.

Adalah tidak patriotisme kalau TL meminjam tetapi yang akan menikamati Cuma hanya segelintir kelompok sedangkan warga masyarakat akan menanggung beban utang Negara tersebut. Kita berharap situasi seperti yang saya paparkan diatas tidak menimpa bumi TL sebab masyarakat kita kebanyakan masih hidup dalam kondisi memprihatinkan dan hanya mengandalkan produksi pertanian mereka yang mayoritas masih bercocok tanam secara tradisional ini.

Kembali pada topik judul saya perlukah TL meminjam? secara kasak mata saya setuju untuk meminjam dana untuk pembangunan bumi Loro sae ini. Alasannya dana pembangunan yang bertumpu pada estimasi pendapatan minyak berkelanjutan (ESI) adalah tidak cukup untuk menjawab investasi publik yang besar untuk saat dekat ini tetapi kita berharap peminjaman harus di investasikan untuk investasi infrastuktur Negara kita yang masih minim sekali. Tetapi semoga dana peminjaman jika suatu saat memang terealisir maka kita semua berharap tidak terjadi banyak kantong yang lubang sehingga sasaran dari dana tersebut mencapai targer sesuai dengan yang harapkan.

Seperti semua orang menyadarinya kesusksesan pembangunan suatu negara adalah sebuah proses yang berkepanjangan yang melibatkan semua elemen masyarakat oleh sebab itu sudah sepatutunya pilar demokrasi yang ada mesti kokoh antara satu dengan yang lainnya sehingga tidak terjadi saling menguasai antara yang satu dengan yang lainnya. Journalis, Gereja dan LSM harus tetap menyuarakan keadilan sehingga kontrol and balance bisa terjadi di negeri separu pulau Timor ini.

SO.....Whats your Opinions?

Senin, 07 September 2009

IRIGASAUN MALIANA I

Tuir mai hau hatudu imagem balun nebe hau foti wainhira hau ba maliana.
iha neba iha irigasaun rua ida maka irigasaun mota builobu ka kunyesidu ho irigasaun maliana 1 no ida selu maka irigasaun memo ka kunyese liu ho irigasaun maliana 2.

Tuir istoria, irigasaun malaiana 1, ne'e iha hahu husi tempu okupasaun indonesia nebe hetan fundu husi povu japaun nebe hakarak amizade no overese materials ba kontruksaun hadia hikas irigasaun Maliana 1 nee.
Atu hatene no hare kondisaun irigasaun nee depois de hadia hikas tuir mai hau hatudu imagens balun.
















to'o ne deit lai .........Okay.

Senin, 24 Agustus 2009

IDENTIDADE EKONOMIA

Kauje nasaun barak hasai no habelar moeda nasional nudar valor identidade nasional ekonomika nian no mos nudar valor validu iha trasaksaun ekonomia rai laran. Fungsaun komum moeda nudar
Sasukat hodi troka valor sasan seluk nebe hanesan iha moeda ida nia valor.
portantu, moeda emjeral nudar osan hodi troka ho sasan seluk nebe ho valor hanesan tuir konkordansia. Liu husi definisaun badak ne iha mos pontu importante balun maka tegkiser rekunyese iha sirkulasaun osan ne;e
=>. osan tengkiser iha base legal
=>. osan tengki fasil atu muda no fasil atu lori
=>. osan tengki hetan rekunyesementu husi rai seluk
=> osan tengki representa valor,ekonomia,kultura no historiku sosias
no seluk sei barak liu tan karik ita lee iha livru akedemiku ekonomia monetariu no ekonomia makro nia espelikasaun.

Hahu husi fulan Maio 2002 pais Timor Leste rekunyese no adopta moeda Dollar Amerikanu nudar osan offisial iha nasaun ne;e. Ida ne lori sinal ba nasaun seluk katak Timor leste iha potensia boot iha rekursu rai laran, rajaun ne maske la forte maibe bele dehan katak ne sinal ba nasaun seluk katak valor troka osan nian iha timor boot liu ho nasaun seluk. Depois uja dolar Amerika iha ita nia nasaun implikasoins barak maka mosu tuir mai maske ema barak la sinti husi implikasoens sira ne’e. Faktores positifu maka husi impliksaun uja osan dolar amerikanu maka kestaun dolar amerika osan nebe nia likuidade ass tebes signifika katak US dolar fasil atu troka no lori ba mai iha nasaun nebe-nebe deit, seluk tan husi ne maka timor Leste sai merkadu diak ba produtu importasaun husi rai seluk tamba ita sosa uja US Dollar nebe sai dominan wainhira nasaun sira uja hodi rai nudar reserva nasaun nian no sikun seluk osan dolar amerika uja nudar transaksi entre nasaun no ida seluk maka ho US dolar maka mayoria nasaun sira selu sira nia tusan ba nasaun seluk.
Tuir mai tenta hare husi sikun negatifu husi adoptasaun osan US dollar nudar moeda official ne’e. Iha Rai laran susar atu hamoris industria lokal tamba kostu operasioanl sei makaas wanhira halo produtu. Osan dollar nasaun seluk nian tamba ne susar atu kontrola ninian funan iha merkadu bankaria, ho lian seluk Bankaria rai laran laiha independente iha kestaun halo desijaun monetariu nian, relasiona ho buat sira ne’e maka susar ba timor leste atu redus kiak iha rai laran tamba ita nia nasaun seidauk bele halo produsaun nebe boot no laiha independente ba banku sentral timor nian atu halo desijaun kona ba sirkulasaun osan iha rai laran.



Maske iha hakerek ne’e hanesan hanoin badak ida nebe laiha base legal no peskija ruma maibe realidade hatudu momos mai ita katak ohin loron timor leste sai hanesan fatin transit osan nian nebe semo sai laiha kontrola, lalika dook ohin loron ba deit loja sahabat Timor no bengkel Sister motor iha neba loron ida sira bele halo transaksaun tranfere osan sai husi timor bele to’o rihun atus no miliaun, at liu maka laiha regulamentu ida maka klaru atu kondena asaun hanesan neba. Se maka sala iha problema hanesan ne’e? Estadu, parlementu,polisia, ka sese tan? Komik duni Timor leste hanesan rai ida nain laiha buat nebe maka tama timor semo sai fasil tuir sira nia vontade.
Enkoraja nafatin estadu Timor atu tau matan ba odamatan boot tama sai osan no sasan iha nasaun ida ne;e. Persija kria tim independente ida nebe ninian servisu maka oinsa Timor leste bele iha posibilidade kria osan rasik nebe karik bele fo vantajen boot rai laran ninian dezemvolvimentu ekonomia, diskusaun ilegal barak iha base kiik ate to’o nivel ass barak maka hatete katak diak liu Timor leste uja US dollar tamba fasil halo transaksaun maibe karik ita kompara ho exportasaun ho importasaun iha ita nia rai hatudu katak neraca transaksi sempre defisit sinal ba ulun boot sira atu kria mekanismu iha rai laran oinsa para bele redus importasaun no hasae produsaun rai laran. Rajaun klasiku nebe sempre mosu katak ita iha osan rasik oinsa ho ita nia osan nia valor iha merkadu internsional, preokupasaun ne hatudu momos dehan ita lakoi kria kondisaun ekonomia rai laran ita so gosta deit maka sosa sasan importasaun tamba ne maka ita tauk ita nia osan atu laiha valor iha troka merkadu financeiru internasional nian. Tamba sa maka ema la husu saida maka seimosu ba produsaun no abilidade ba sosa iha rai laran karik Timor leste iha ninian osan rasik?

Rabu, 19 Agustus 2009

KONGRATULA FALINTIL

Memoria FALINTIL in fotos"

.
.
.
.
.
.
.
.

Viva FALINTIL......., IMI NIAN SAKRIFISIU RAI LUKIK TIMOR NO POVU RAI IDA NE SEI LA HALUHA TO OTAS BA OTAS.

Kamis, 13 Agustus 2009

Investimentu Real Kontra Investimentu Financeiru


Iha ocasiaun ida nee hau tente hakerek opinioun konba oinsa diferensia entre tipu investimentu real no investimentu fundu financiru iha merkadu global nian.
dahuluk fihir klean oinsa tipu investimentu real nian. Iha investimentu real iha sentidu boot ida maka katak investimentu nebe halao ho durasaun longu praju nian signifika katak saida maka ohin loron sakrifisu hela sei hetan benefisu iha loron ikus mai. alende de retornu benefisiu sosial inkluimos faktores real nebe maka rai hela iha sosiadade nian let. Kontrariu husi tipu ida neba maka investimentu fundu iha merkadu financeiru nian. Investimentu ida ne’e nian objectivu prinsipal maka oinsa hetan retornu iha tempu badak nian duke tempu naruk. Nudar pesoal humanu investor gosta liu retornu nebe lalais duke kleur, ho rajaun ida nee nasaun barak komesa fihir no investe iha tipu investimentu ida ne.

Husi investimentu oin rua ne’e fo ninian implikasaun ba dezemvolvimentu nasaun nebe la hanesan. Tipu permeiru fo vantajem boot ba iha fasiku desemvolvimentu kontrariu ho ida ne investimentu segundu fo vantajen ba oinsa aumenta capital desemvolmintu liu husi jogada merkadu financeiru nian. Historikamente aplikasaun tipu rua ne’e la hanesan entrenasaun. Nasaun avansadu sira hanesan Norte Amerikanu, Europia, Australia, Japaun, singapura no nasaun sira nebe maka atu tama ba prosesu industrialijasaun nian. Sira nian prosesu desemvolvimentu fisiku kuaje diak hotu kompleta ho ninian fasilidade tomak tamba ida ne’e maka aumenta capiatal iha sira nia kaisa balansiu nasaun nia sira persija hili alternativa investimentu seluk nebe bele fomos retornu ba iha sira nian pias.


Hansesan temi ona iha paragrap leten tamba nasaun avansadu sira atinji ona investimentu real hodi nune sira buka alternativa investimentu seluk ida maka investimentu fundu iha merkadu finanseiru. Loron ohin nasaun hotu bele tama ba merkadu financeiru maske nia foin maka hari exemplu Ita nia rai Timor Leste, maibe persija refere fali katak investimentu nebe forti maka investimentu nebe longo praju nian ho lian seluk maka diak liu investe iha real investimentu uluk tamba garante retornu positivu maske kleur duke investe iha merkadu fundu financeiru nebe laiha garntia tomak sei hetan retornu. Husi hanoin ida ne’e laos signifika katak investimentu iha merkadu financeiru la persija hala’o maibe kestaun maka oinsa iha planu dezemvolvimentu ida nebe maka kria uluk asessu iha rai laran liu husi kriasaun investimentu real no iha fatin seluk fundu capital nebe iha bele investe iha merkadu financeiru neba.
tuir mai hau foti hanoin balun “ kecenderungan dan perkembangan terakhir arus keuangan global,menguatkan fakta bahwaperekonomianinternasional bergeser dari sektor produksi ke keuangan. Ketika nilai valuta asing berkali-kali lebih besar dari nilai output produksi tahunan dunia atau expor barang dan jasa, sistem keuangan global menjadi mirip dengan perjudian kasino. Sebab, aset dipertaruhkan untuk meraih keuntungan spekulatif, bukan labah dari perekonomian rii “ (Sign Kavaljit :2005:49, Menjinakan arus keuangan global).
Intensaun husi opiniaun leten katak investe ba merkadu financeiru hanesan jogu nebe uja spekulasaun oioin hodi hetan retornu maibe retornu ne’e laiha relasaun ho dezemvolvimentu ekonomia real nian.

Hare ba realidade katak ita nia rai persija tebes atu kria kondisaun minimu ba asesu dezemvolvimentu ekonomia la sala kuandu capital nebe maka nasaun ne’e iha persija hateke ba investimentu real nebe sei fo benefisiu no bele affeita redus pobresa rural.

Atu remata pontu nebe persija kunyese katak investimentu financeiru serve liu ba nasaun nebe avansadu economia tamba sira buka jetu investe fundu nebe resin maibe ekonomika nasaun nebe sei fraku sei la fo vantajem boot tamba la koresponde ho situasaun ekonomia rai laran nebe ejiji persija hari no investe iha seitor ekonomia real sira.

Selasa, 28 Juli 2009

Infrastrutura Nudar Motor Arangka Dezemvolvimentu

Persija hanoin ida naruk no klean wainhira hare no halo estimasaun konaba hari no objectivu planu atu muda siklu ekonomia rai doben ida ne’e. Euforia riku soin mai husi mina matak nebe produs iha tasi Timor laran persija reflekta fila fali, hanoin ba mai Ita laos nasaun nebe produtu mina boot hanesan nasaun sira nebe hamahon ann iha OPEC nia okos, signifika katak sa? signifika katak nasaun ida ne’e loas moris husi rendementu nebe mai husi mina ho durasaun naruk entaun ho liafuan seluk katak nasaun ida ne;e volume kandungan mina la makaas hanesan nasaun nebe produtu mina ba mundu hanesan nasaun sira nebe hamahon an iha organizasaun OPEC. Loke matan no neon ba kestaun ida ne’e ba, lalika depende demais ba lukru husi produsaun husi mina matak iha tasi Timor no sira seluk nebe iha potensia sei hetan mai iha loron ikus. Konkorda ka la konkorda Timor Leste sei sai nasaun nebe mak atrajadu iha asia tamba ita nasaun foun nebe maka foin aprende hari nasaun no pior liutan maka ita nia sidadaun ninian mentalidade mos sei depende makaas ba ema kolonialita sira nian hanoin duke ita uja ita nia matenek hodi hari rai kiik ida ne’e. Mentalidade fiar ann no fiar malu entre ita maka sei fraku hodi nune maka ita sempre iha gap nebe fasil ba interese balun nebe matenek hodi sikat no doko politika rai murak ne;e.

Tebes no klaru katak, atu hetan hakmatek iha prosesu dezemvolvimentu rai ne’e persija hadia uluk kestaun problema sosial nebe maka ema barak ohin moris hasaoru hela, rajaun forti duni tan ida ne tengkiser hetan porsaun boot iha kortu praju nia laran maibe, perjisa hatekemos katak problema sosias loas veriable ida nebe maka hamrik mesak, problrema ne sei hetan siksesu boot wainhira sistema politika iha nasaun ne la’o diak, sistema judisial la’o forti no defende lia los.

Hau hanoin riku soin nebe maka nasaun iha persija halo ona investimentu iha area infrastutura hodi nune bele sai motor arangka ba dezemvolvimentu seitor sira seluk, ema spesialita fabrika mina no gas sira hatete katak husi seitor fabrika produsaun mina no gas la fo vantajen boot ba prosesu redus desempregu iha rai laran tamba kampo de trabailhu husi area nebe refere laiha fatin boot atu simu desempregu halao servisu hodi nune bele hetan osan. Haklean ba espelikasaun badak neba fo dalan ba investimentu iha seitor infrastutura para loke kampo de trabailhu hodi nune pelemenus hamenus numeru desempregu iha railaran. Persija toma atensaun katak investe iha area infrastutura laos signifika katak seitor seluk henesan agrikultra, edukasaun no sira seluk la sai prioridade maibe estabelesementu kondisaun infrastuktura sai mos hanesan mata dalan atu atinji suksesu iha seitor seluk tamba seitor hotu-hotu iha korelasaun ba malu. Exemplu infrastrutura dalan no elektridade sei hakaman laloak seitor sira seluk.

Mehi ida husi fungsianamentu no estabelesementu infrastrutura nebe diak maka atu ha’lais prosesu dezemvolvimentu rural. Kanal ida ne’e sei benefisiu agrikultor sira nomos teknolgia iha industria sira seluk bele moris iha biban ida nee. Mehi ida ne’e atu realiza persija iha ona hanoin atu investe iha area publiku nebe bele garante sustentabilidade roda ekonomia rai doben ida ne’e. Nudar sidadaun Timor Leste nian ita hatu iha mehi no hakarak ita nia nasaun hamrik forti iha seitor hotu-hotu no ita hakarak sai kompetetor ho nasaun seluk atu realiza mehi ne’e hahu agora persija hanoin hari no investe iha seitor infrastrutura se lae tinan 50-tanmos sei laiha mudansa ida ke boot kompara ho situasaun ohin loron.

Nudar Timor oan, ita kontente hahu husi restorasaun ukun an iha 20 maio 2002 to’o loron ohin 2009, ita nia nasaun seidauk halo politika foti osan husi rai liur ka empresta husi koperasaun bilateral ho nasaun seluk ka organijasaun seluk ne’e tamba ita garante rendementu mai husi produsaun mina matak iha tasi timor maibe kestaun ne’e sai seriu karik loron ida mina ramata ka menus sein produs buat fasilidade iha rai laran sa garansia maka ita sei fo ba geresaun tuir mai kuandu ita la rai hela base infrastuktura ida nebe maka bele fasilita prosesu dezemvolvimentu ba oin.

Hein no konsensia ass katak ita laos nasaun produsaun mina boot hanesan nasaun seluk ita nia mina agora sai nudar kompletador iha merkadu mina nian maibe laiha kbiit atu fo impaktu ka influensa iha merkadu internasional mina nian. Tamba ne’e persija konsensia no honestu katak to’o ona tempu hadia nasaun hahu ho kriasaun seitor infrastuktura iha rai doben Timor Leste.

Rabu, 03 Juni 2009

Saida Maka Ita Halo Ona ( Refleksaun)

Koalia kona ba kiak ema hotu konkorda katak kiak signifika moris iha susar nia laran liu-liu hare ba kestaun hela fatin, konsume no hatais nian. Kestaun sira neba la sufisienta iha vida loron-loron tamba menus de abilidade atu sosa ba asesu buat hirak neba.

Ita nia nasaun ohin loron depende ba produtu mina matak iha tasi Timor laran. Produsaun ida ne maka hahu husi Timor ukun an ate agora fo fundu ba nasaun ne hari ninia administrasaun no kontribui ba desemvolvimentu rai ida ne. Maske ema hatu temi katak fundu ne boot maibe realidade seidauk fo benefisiu hanesan ba ema idak- idak nia vida moris. Karik ita nia nasaun ne riku duni! tamba sa maka ita nia populasaun sei moris iha linha kiak nia okos? perguntas simples maibe resposta sei mais naruk no mosu argumentu oioin.

Planu dezemvolvimentu nasional tegkiser fo atensaun maksimu ba hasa’e vida moris ema Timor oan atu pelemenus labele moris iha linha progresa nia okos, atu atinji objectivu ne persija iha planu sustentabilidade ba dezemvolvimentu nasional. Ohin loron ita hotu hare itan nian avo sira kontente ho subsidiu ba sira nia vida kada avo ida simu osan dolares $20 iha fulan ida. despeza ida ne hare husi aspektu sosial fo vantajen boot ba ita nian avo sira tamba sira hetan tulun husi nasaun. Despeja orsamentu ne’e monu iha kategoria konsumtivu katak ema nebe hetan osan ne uja para atu konsume laos atu kria ka aumenta kapital nebe iha. Persija desijaun nain ba nasaun sira konsedera katak alemde fahe osan ita persija kuda hela mos kapital ba ita nia ema sira nebe bele hala’o kapital nebe sira simu hodi nune bele havorti ema nia vida moris no fo posibilidade ba ema atu kria kampu de servisu, selae saida maka sei mosu loron ikus maka povu rai ne’e hatene husu deit maibe susar dezemvolve ninia vida rasik liu husi rolling kapital nebe karik iha.

Assume deit katak liu husi seleksaun ba nasionalidade nebe hakarak iha inisiativa hodi hala’o negoisu ruma sira bele propoin proposta ba governu liu husi mekanismu kreditu. Atu hetan kreditu persija seleksaun ida justu no laiha interfen ba prosesu nia laran. Atu halakon diskunfia malu komisaun ida persija hari maibe membru komisaun tengkiser defini iha lei nia laran katak iha prosesu laran tengki moos husi interfensi interese ruma karik membru komisaun halo sala no pior liu ho hakarak atu halo sala ida ne iha lei laran tegki defini sangsaun boot para membru sira iha responsabilidade maksimu.

Para halakon ka pelemenus hamenus kiak iha rai laran la to’o deit ho programa fahe traktor ba agrikultura maibe tengki fallow-up ho kolekta sira nebe simu traktor nian output produtu, sira nebe la efisien no la produktivu governu tegki dada hikas no fo fali ba ema seluk nebe hakarak uja sasan estadu ne ho objektivu aumenta produsaun. Persija fihir oinsa para bele fahe animal hanesan karau ,Bibi, Fahi, ba ita nia populasaun nebe merese hetan no fo fiar ba sira katak depois de hetan produtu naton kapital nebe iha pelemenus halo rolling ba ema seluk. Kona ba peskodores sira investimentu persija iha fasilidade ba peskija atu hetan sasan perskija governu bele overese krditu ho funan menus liu ho nune bele sai motifu ida ba ema atu fila liman.
Kestaun importante ida maka maka faktores dominante ba hamenus kiak maka merkaduria, Ita tengki honestu katak merkadu iha teritoriu timor tomak kiik tebes no fraku duni. Imajina deit katak buat-hotu nebe hau temi iha leten lao nornal tuir planumentu se maka atu hola produsaun sira ne. ohin loron konsumedores aktivu barak iha rai laran maka fugsionariu publiku. level fungsionariu lahesan maibe realidade hatudu katak osan nebe maka fungsionariu ida simu ladun iha kbiit atu sosa sasan sira ne tamba faktores iflasaun nebe as ba bebeik maibe kontrariu orsamentu governu sai neneik liu karik ita kompara. se nune merkadu nebe maka sai potensial liu karik planu nebe hau temi iha leten lao tuir buat nebe maka atu atinji. Merkadu nebe maka sempre nakloke maka merkadu internasional liu husi prosesu exportsaun produtu. Laos fasil atu kompete iha merkadu internasioanl tamba persija hadia kualidade maka bele kompete se lae ita nia produsaun sai lakon valor iha kompitisaun merkadu internasional. Atu tama merkadu nasaun seluk bele mos tuir dalan koperasaun bilateral entre nasaun maibe importansia maka kualidade tegkiser diak no kapas.

Ema hotu orgulhu ho Fundu mina Timor, maibe keta haluha rai doben ida ne iha riku seluk nebe persija ita fanun no hadia lisuk para antes mina hotu ita iha ona resrva seluk nebe laos husi mina.

No politic no racial no discrimination and never want attack the personality that’s me. Thank you for the reader your opinion will encourage me for write more my opinion. May God Bless Our Nation Timor Leste

Rabu, 13 Mei 2009

Urbanizasaun - Okupasaun Ilegal rai no Hela fatin



Dili ohin loron hateka tun sae mosu uma iha fatin-fatin ida ne mak dezemvolvimentu fisiku nebe ita hotu hare no real teb-tebes. Sikun barak iha dili laran hari uma besik estrada ninin, esperiensa no dada lia ho ema nebe hari uma sira no ema nebe sosa rai sira ne karik ita husu rai ne sosa husi se no serifikadu ka lae? kuaje 95% hatan dehan rai ne sosa husi ema nebe uluk okupa depois de Timor Independensia. Ho ida ne bele hatene katak rai no uma sira hanesan ne sein dokumentus legal para atu prova iha lei nia justifikasaun.

Problema ne laos deit ema ida nian deit maibe sai ona problema nasional pior liu mak iha Kapita Dili nebe hateke ba hanesan akar ka ai abut nebe dolar ba naruk bebeik ita lahatene to’o iha nebe maka atu para. Hau nia analisa katak kleur ka sedu problematik ida ne sei fo impaktu sosial ba kapital ninian estabilidade.

Diak liu ba pesoal nebe iha interesante atu sosa rai ka uma iha Dili laran tengki fihir nebe maka iha dokumentu legal hanesan sertifikadu rai nian ka ba uma indentidade legal nain ba uma nian. Ubranizasaun halo mosu uma iha fatin-fatin, tuir matenek nain sira nebe hakerek iha sira nian livru temi katak “cidade sempre sai dominante ba ema atu buka moris” ema hakarak buka maris ka fila liman iha cidade ida tamba fiar katak so iha sidade maka ema bele fasil atu hetan osan. Basea ba idea hanesan ne’e hau mos konkorda katak buat sira neba los karik? Tamba iha ita nian rai so iha Dili deit maka ema faan kangko ida bele hotu lalais liu duke iha fatin sira seluk, so iha Dili maka ema halo projeitu barak tan ne maka ema hotu husik knua mai buka servisu iha Dili. Atu redus Urbanizasaun loas fasil maibe ida ne persija tempu, Maibe hau fiar iha tempu badak sei labele resolve pelemenus tinan 20 tan maka Dili foin la sai fatin favoritismu ba ema atu buka servisu no hela ba.

Selasa, 21 April 2009

Dominasaun Merkadu Rai Laran Ohin Loron

Foto ; futuru Gerasaun Timor -Leste. sira nian futuru depende saida maka Timor oan sira perpara

Nasaun hotu-hotu sempre buka maneira oinsa desenvolve ekonomia rai laran nebe uja mekanismu planu -nudar mapa atu atinji ojectivu. Perguntas badak mai ita Timor oan. To'o iha be ona perparasaun Rai Timor hari ho forti ekonomia nasaun ida ne'e? Nasaun nebe forti signifika katak iha nasaun ida nia laran ekonomia nebe hamrik mesak mai husi koloborasaun sidadaun hotu-hotu ba desemvolvimentu nasional. Tebes katak ohin loron Fator Kapital finanseiro no kapasidade pesoal ema Timor sei fraku no persija haforti liu husi mekanismu planu desemvolmintu nasional ida.

Sidadaun Timor oan persija hateke ba kompitisaun nebe agora ejisti iha rai laran. Kompitisaun nebe mak fo impaktu makas no sei iha influensa ba iha futuru mak kompitisaun kapital humanu entre Timor oan rasik ho ema estranjeiru  nebe loron ohin namkari iha rai laran. Ema strangeiru tama iha pais ida sempre iha kategoria diffrente. difrensia ne'e registu iha Emigrasaun sira nian konta. tanba wainhira ema rai liu tama rai seluk sempre hetan perquntas hanesan
1. Objectivu visita nasaun nee. ho opsaun bodik visita famlia, bodik bisnis, bodik, escola bodik enkontru,nst.
2. Proposta loron hela. ho opsaun husi loron ba loron ate fulan
3. Tama mai lori saida deit.
Bele dehan rekerementus hirak nee sempre hetan iha pais hotu nebe ita atu tama iha sira nian teritoriu.

Ema nebe tama Timor Leste lolos kategoria permeiru maka nudar turis. sira nian presensia bele fo benefisiu ba estadu liu husi aumenta devisa/fundu bodik estadu.  Segundu kategoria ema estrangeiru tama iha rai laran maka nudar investores. sira nebe nudar investores nee iha area nebe la hanesan. maibe objektivu prinsipal husi investores hotu-hotu hanesan deit para bele hetan lukru husi kapital nebe sira investe. Estadu hetan benefisiu husi Investores hanesan rendementu taxa no kria kampu servisu.

Realidade prova  kuaje iha Rai laran ohin loron emar husi Chinesa, ema husi Indonesia, ema husi Bangladesh, ema husi India  mak barak halo negosiasaun iha rai laran? Se mak fo lisensa ba sira? sira mai nudar turista ka nudar investor? Ema hotu hare no sai konfujaun nusa maka Rai ida ne;e atu sai fali hanesan nain laiha.

Sidadaun hotu-hotu tengki neon nain ba kestaun ida ne, laos problema rasa maka ita la gosta maibe kestaun HAN FATIN no oportunidade ekonomiku. Karik Ema sira ne'e tama uja vista atu pasiar deit nusa maka to'o ikus sira hetan fatin halo negoisu kiik. Se mak fo dalan ba ida ne'e? imigrasaun ka ita nia lei rasik mak fo vantajen duni ema estrangeiru atu tama livre iha rai laran sein uja kriteria nebe selektivu no forti. Estadu no Governu tegki proteje ninian sidadaun liu proteksaun nebe garante iha lei laran.

Foto : Timor oan Hatudu Kultura wainhira selebra loron boot

Haklean ba problema sosias nee entaun sedauk tarde atu estabelese kondisaun vaboravel ruma mai Timor oan. Frankamentu Pais nee persija investor husi rai liur maibe, persija kria bareira nebe forte atu benefisiu povu rai ida nee.

Kria dezenvolvimentu maibe la sakrivisu povu terus nain ida nee.

Senin, 16 Maret 2009

PROBLEMATIK JALAN RAYA NASIONAL

Tahun ini pemerintah TL telah menanggarkan dana untuk perbaikan sarana listrik itu merupakan usaha yang sangat baik terlepas dari teknologi yang akan digunakan, jika ini berhasil dijalankan alhasil merupakan setapak kemajuan yang akan memeberi banyak manfaat kepada masyarakat kita yang kebanyakan masih hidup dalam kegelapan jika menjelang malam hari. harapan saya dan juga mungkin harapan banyak anak bangsa TL yakni sebisa mungkin pemerintah sebagai manager bangsa ini perlu memperhatikan keadaan jalan raya kita. Banyak dijumpai bahwa kondisi jalan raya negara kita sangat buruk kondisinya meurut penilain kita orang awam 5 tahun lagi jalan raya kita akan semakin rusak kalau tidak diperhatikan.

Jalan raya adalah sarana yang sangat vital jika negara ini ingin cepat membangun kehidupan masyarakatnya dan meningkatkan produksinya jika jalan raya sudah diaspal dengan baek maka para investor dalam maupun luar akan lebih bergairah untuk berinvetasi karena mudah dalam hal transportasinya.

Harapan kita semua pembangunan jalan raya yang beraspal baik dan bermutu tidak hanya dibuat di ibu kota Dili, tetapi sudah sepatutnya menjalar kesemua tempat di Timor Leste negeri kecil yang masih bergantung dari pendapatan minyak untuk pembagunannya ini.

Semoga........,

Kamis, 26 Februari 2009

FOOS BARATU

Ai-han nudar necesariu basiku iha moris persija tebtebes atensaun husi nai ulun ukun nain sira atu toma reponsabilidade maksimu atu labele mosu kelangkaan iha rai laran. esforsu hotu-hotu nebe governu halo hanesan kbiit ida atu responde nesisidade povu mukit rai doben ida ne.

Hateke ba realidade hatudu katak ema hotu orgulhu ho programa foos baratu nebe governu overese liu husi dalam importasaun husi rai liur. foos ho marka emblema RDTL no MTCI ne salva duni nasaun ida ne husi hamlaha. hodi nune nasaun seluk nebe hateka ita dehan avinal Timor mos bele.

Loos duni katak importasaun foos baratu husi rai liur salva duni krisi aihan iha ita rai. prekupsaun sei mosu iha tempu naruk iha tinan hirak laran tuir mai, ne tamba importasaun nebe iha sei fo desvantajem ba ema agrikultor sira atu halao kompitisaun ida ke justu ho foos husi rai liur. sasukat atu metru folin foos nia ita bele hare kompostu husi prosesu soe fini to,o prosesu sai ba foos mutin nebe iha neba iha komposisaun oioin nebe sei aumnenta kostu produsaun iha hare atu to'o foos ne. komposisaun sira mak hanesan se karik natar nain ida fila natar uja tractor ne signifika katak iha neba uja mina gajoel/ bensin, depois de tractor fila natar nain sei selu ema atu kuda ba rai ne nebe han mos kostu boot, depois de kuda sei uja mos pestisida para atu salva hare husi insecta nebe at, nemos sei aumenta kostu boot, i iha prosesu ne atu ramata atu ko'a hare ne mos sei iha tan kostu dulas hare kain mai to'o hare musan no sei amenta moss kostu iha transportasaun lori produtu hare ba fatin nebe seguru i ikus liu mak kostu nebe dulas hare sai ba foos.

logika mente tuir hau nia hare katak natar nain ida sei lakoi faan foos ho $12 per sakas ho kilograma moss 35 hanesan akontese agora. rajaun natar nain sira lakoi faan ho folin baratu mak kostu nebe sira gasta boot liu presu nebe agora ema faan ba. ho ida ne sei mosu kompitisaun ida ke hanesan hau temi katak kompitisi tidak sehat ba natar nain sira.

Governu nudar Generador da jestaun nasaun iha maneira atu hare problema hanesan ida ne. sei kuandu hamenus importasaun foos sei fo impaktu ba konsumedores tamba foos folin sei sa'e, i ida ne sei sai polimiku iha sosiadade, no iha fatin seluk kuandu husik importasaun tama livre maka sei foo desvantajen ba natar nain sira tan sira sei lakon iha kompitisaun presu ho kualidade foos nian. Politika governu fahe traktor barak ba agrikultor sira atu hasae produtu lokal maibe, governu iha konsensia tengki redus importasaun wainhira produsaun lokal bele ona fo garante katak ita sei la menus ai-han, liu-liu ai-han foos ne.

Hakarak ka lakohi, nasaun tengki fo uluk protesaun ba ninia produsaun atu bele moris, i mos hakarak i lakohi mos ita tengki simu katak wainhira karik programa governu agora hetan suksesu ita Timor oan nudar komsumedores tengki simu konsekuensia katak ita sei la sosa tan fos ho folin $12 por sakaas hanesan akontese agora.


Dala ikus hau fo atensaun tan ba ita nudar Timor oan hakarak ka lakohi ita tengki muda ona ita nia hanoin no mentalidade atu labele iha bebeik hanoin atu simu deit maibe oinsa ita bele halo buat ruma nebe bele iha valor hodi nune ita bele prontu simu kompitisaun ho ema seluk no rai seluk.