Selasa, 21 April 2009

Dominasaun Merkadu Rai Laran Ohin Loron

Foto ; futuru Gerasaun Timor -Leste. sira nian futuru depende saida maka Timor oan sira perpara

Nasaun hotu-hotu sempre buka maneira oinsa desenvolve ekonomia rai laran nebe uja mekanismu planu -nudar mapa atu atinji ojectivu. Perguntas badak mai ita Timor oan. To'o iha be ona perparasaun Rai Timor hari ho forti ekonomia nasaun ida ne'e? Nasaun nebe forti signifika katak iha nasaun ida nia laran ekonomia nebe hamrik mesak mai husi koloborasaun sidadaun hotu-hotu ba desemvolvimentu nasional. Tebes katak ohin loron Fator Kapital finanseiro no kapasidade pesoal ema Timor sei fraku no persija haforti liu husi mekanismu planu desemvolmintu nasional ida.

Sidadaun Timor oan persija hateke ba kompitisaun nebe agora ejisti iha rai laran. Kompitisaun nebe mak fo impaktu makas no sei iha influensa ba iha futuru mak kompitisaun kapital humanu entre Timor oan rasik ho ema estranjeiru  nebe loron ohin namkari iha rai laran. Ema strangeiru tama iha pais ida sempre iha kategoria diffrente. difrensia ne'e registu iha Emigrasaun sira nian konta. tanba wainhira ema rai liu tama rai seluk sempre hetan perquntas hanesan
1. Objectivu visita nasaun nee. ho opsaun bodik visita famlia, bodik bisnis, bodik, escola bodik enkontru,nst.
2. Proposta loron hela. ho opsaun husi loron ba loron ate fulan
3. Tama mai lori saida deit.
Bele dehan rekerementus hirak nee sempre hetan iha pais hotu nebe ita atu tama iha sira nian teritoriu.

Ema nebe tama Timor Leste lolos kategoria permeiru maka nudar turis. sira nian presensia bele fo benefisiu ba estadu liu husi aumenta devisa/fundu bodik estadu.  Segundu kategoria ema estrangeiru tama iha rai laran maka nudar investores. sira nebe nudar investores nee iha area nebe la hanesan. maibe objektivu prinsipal husi investores hotu-hotu hanesan deit para bele hetan lukru husi kapital nebe sira investe. Estadu hetan benefisiu husi Investores hanesan rendementu taxa no kria kampu servisu.

Realidade prova  kuaje iha Rai laran ohin loron emar husi Chinesa, ema husi Indonesia, ema husi Bangladesh, ema husi India  mak barak halo negosiasaun iha rai laran? Se mak fo lisensa ba sira? sira mai nudar turista ka nudar investor? Ema hotu hare no sai konfujaun nusa maka Rai ida ne;e atu sai fali hanesan nain laiha.

Sidadaun hotu-hotu tengki neon nain ba kestaun ida ne, laos problema rasa maka ita la gosta maibe kestaun HAN FATIN no oportunidade ekonomiku. Karik Ema sira ne'e tama uja vista atu pasiar deit nusa maka to'o ikus sira hetan fatin halo negoisu kiik. Se mak fo dalan ba ida ne'e? imigrasaun ka ita nia lei rasik mak fo vantajen duni ema estrangeiru atu tama livre iha rai laran sein uja kriteria nebe selektivu no forti. Estadu no Governu tegki proteje ninian sidadaun liu proteksaun nebe garante iha lei laran.

Foto : Timor oan Hatudu Kultura wainhira selebra loron boot

Haklean ba problema sosias nee entaun sedauk tarde atu estabelese kondisaun vaboravel ruma mai Timor oan. Frankamentu Pais nee persija investor husi rai liur maibe, persija kria bareira nebe forte atu benefisiu povu rai ida nee.

Kria dezenvolvimentu maibe la sakrivisu povu terus nain ida nee.

Tidak ada komentar: