Rabu, 03 Juni 2009

Saida Maka Ita Halo Ona ( Refleksaun)

Koalia kona ba kiak ema hotu konkorda katak kiak signifika moris iha susar nia laran liu-liu hare ba kestaun hela fatin, konsume no hatais nian. Kestaun sira neba la sufisienta iha vida loron-loron tamba menus de abilidade atu sosa ba asesu buat hirak neba.

Ita nia nasaun ohin loron depende ba produtu mina matak iha tasi Timor laran. Produsaun ida ne maka hahu husi Timor ukun an ate agora fo fundu ba nasaun ne hari ninia administrasaun no kontribui ba desemvolvimentu rai ida ne. Maske ema hatu temi katak fundu ne boot maibe realidade seidauk fo benefisiu hanesan ba ema idak- idak nia vida moris. Karik ita nia nasaun ne riku duni! tamba sa maka ita nia populasaun sei moris iha linha kiak nia okos? perguntas simples maibe resposta sei mais naruk no mosu argumentu oioin.

Planu dezemvolvimentu nasional tegkiser fo atensaun maksimu ba hasa’e vida moris ema Timor oan atu pelemenus labele moris iha linha progresa nia okos, atu atinji objectivu ne persija iha planu sustentabilidade ba dezemvolvimentu nasional. Ohin loron ita hotu hare itan nian avo sira kontente ho subsidiu ba sira nia vida kada avo ida simu osan dolares $20 iha fulan ida. despeza ida ne hare husi aspektu sosial fo vantajen boot ba ita nian avo sira tamba sira hetan tulun husi nasaun. Despeja orsamentu ne’e monu iha kategoria konsumtivu katak ema nebe hetan osan ne uja para atu konsume laos atu kria ka aumenta kapital nebe iha. Persija desijaun nain ba nasaun sira konsedera katak alemde fahe osan ita persija kuda hela mos kapital ba ita nia ema sira nebe bele hala’o kapital nebe sira simu hodi nune bele havorti ema nia vida moris no fo posibilidade ba ema atu kria kampu de servisu, selae saida maka sei mosu loron ikus maka povu rai ne’e hatene husu deit maibe susar dezemvolve ninia vida rasik liu husi rolling kapital nebe karik iha.

Assume deit katak liu husi seleksaun ba nasionalidade nebe hakarak iha inisiativa hodi hala’o negoisu ruma sira bele propoin proposta ba governu liu husi mekanismu kreditu. Atu hetan kreditu persija seleksaun ida justu no laiha interfen ba prosesu nia laran. Atu halakon diskunfia malu komisaun ida persija hari maibe membru komisaun tengkiser defini iha lei nia laran katak iha prosesu laran tengki moos husi interfensi interese ruma karik membru komisaun halo sala no pior liu ho hakarak atu halo sala ida ne iha lei laran tegki defini sangsaun boot para membru sira iha responsabilidade maksimu.

Para halakon ka pelemenus hamenus kiak iha rai laran la to’o deit ho programa fahe traktor ba agrikultura maibe tengki fallow-up ho kolekta sira nebe simu traktor nian output produtu, sira nebe la efisien no la produktivu governu tegki dada hikas no fo fali ba ema seluk nebe hakarak uja sasan estadu ne ho objektivu aumenta produsaun. Persija fihir oinsa para bele fahe animal hanesan karau ,Bibi, Fahi, ba ita nia populasaun nebe merese hetan no fo fiar ba sira katak depois de hetan produtu naton kapital nebe iha pelemenus halo rolling ba ema seluk. Kona ba peskodores sira investimentu persija iha fasilidade ba peskija atu hetan sasan perskija governu bele overese krditu ho funan menus liu ho nune bele sai motifu ida ba ema atu fila liman.
Kestaun importante ida maka maka faktores dominante ba hamenus kiak maka merkaduria, Ita tengki honestu katak merkadu iha teritoriu timor tomak kiik tebes no fraku duni. Imajina deit katak buat-hotu nebe hau temi iha leten lao nornal tuir planumentu se maka atu hola produsaun sira ne. ohin loron konsumedores aktivu barak iha rai laran maka fugsionariu publiku. level fungsionariu lahesan maibe realidade hatudu katak osan nebe maka fungsionariu ida simu ladun iha kbiit atu sosa sasan sira ne tamba faktores iflasaun nebe as ba bebeik maibe kontrariu orsamentu governu sai neneik liu karik ita kompara. se nune merkadu nebe maka sai potensial liu karik planu nebe hau temi iha leten lao tuir buat nebe maka atu atinji. Merkadu nebe maka sempre nakloke maka merkadu internasional liu husi prosesu exportsaun produtu. Laos fasil atu kompete iha merkadu internasioanl tamba persija hadia kualidade maka bele kompete se lae ita nia produsaun sai lakon valor iha kompitisaun merkadu internasional. Atu tama merkadu nasaun seluk bele mos tuir dalan koperasaun bilateral entre nasaun maibe importansia maka kualidade tegkiser diak no kapas.

Ema hotu orgulhu ho Fundu mina Timor, maibe keta haluha rai doben ida ne iha riku seluk nebe persija ita fanun no hadia lisuk para antes mina hotu ita iha ona resrva seluk nebe laos husi mina.

No politic no racial no discrimination and never want attack the personality that’s me. Thank you for the reader your opinion will encourage me for write more my opinion. May God Bless Our Nation Timor Leste