Selasa, 28 Juli 2009

Infrastrutura Nudar Motor Arangka Dezemvolvimentu

Persija hanoin ida naruk no klean wainhira hare no halo estimasaun konaba hari no objectivu planu atu muda siklu ekonomia rai doben ida ne’e. Euforia riku soin mai husi mina matak nebe produs iha tasi Timor laran persija reflekta fila fali, hanoin ba mai Ita laos nasaun nebe produtu mina boot hanesan nasaun sira nebe hamahon ann iha OPEC nia okos, signifika katak sa? signifika katak nasaun ida ne’e loas moris husi rendementu nebe mai husi mina ho durasaun naruk entaun ho liafuan seluk katak nasaun ida ne;e volume kandungan mina la makaas hanesan nasaun nebe produtu mina ba mundu hanesan nasaun sira nebe hamahon an iha organizasaun OPEC. Loke matan no neon ba kestaun ida ne’e ba, lalika depende demais ba lukru husi produsaun husi mina matak iha tasi Timor no sira seluk nebe iha potensia sei hetan mai iha loron ikus. Konkorda ka la konkorda Timor Leste sei sai nasaun nebe mak atrajadu iha asia tamba ita nasaun foun nebe maka foin aprende hari nasaun no pior liutan maka ita nia sidadaun ninian mentalidade mos sei depende makaas ba ema kolonialita sira nian hanoin duke ita uja ita nia matenek hodi hari rai kiik ida ne’e. Mentalidade fiar ann no fiar malu entre ita maka sei fraku hodi nune maka ita sempre iha gap nebe fasil ba interese balun nebe matenek hodi sikat no doko politika rai murak ne;e.

Tebes no klaru katak, atu hetan hakmatek iha prosesu dezemvolvimentu rai ne’e persija hadia uluk kestaun problema sosial nebe maka ema barak ohin moris hasaoru hela, rajaun forti duni tan ida ne tengkiser hetan porsaun boot iha kortu praju nia laran maibe, perjisa hatekemos katak problema sosias loas veriable ida nebe maka hamrik mesak, problrema ne sei hetan siksesu boot wainhira sistema politika iha nasaun ne la’o diak, sistema judisial la’o forti no defende lia los.

Hau hanoin riku soin nebe maka nasaun iha persija halo ona investimentu iha area infrastutura hodi nune bele sai motor arangka ba dezemvolvimentu seitor sira seluk, ema spesialita fabrika mina no gas sira hatete katak husi seitor fabrika produsaun mina no gas la fo vantajen boot ba prosesu redus desempregu iha rai laran tamba kampo de trabailhu husi area nebe refere laiha fatin boot atu simu desempregu halao servisu hodi nune bele hetan osan. Haklean ba espelikasaun badak neba fo dalan ba investimentu iha seitor infrastutura para loke kampo de trabailhu hodi nune pelemenus hamenus numeru desempregu iha railaran. Persija toma atensaun katak investe iha area infrastutura laos signifika katak seitor seluk henesan agrikultra, edukasaun no sira seluk la sai prioridade maibe estabelesementu kondisaun infrastuktura sai mos hanesan mata dalan atu atinji suksesu iha seitor seluk tamba seitor hotu-hotu iha korelasaun ba malu. Exemplu infrastrutura dalan no elektridade sei hakaman laloak seitor sira seluk.

Mehi ida husi fungsianamentu no estabelesementu infrastrutura nebe diak maka atu ha’lais prosesu dezemvolvimentu rural. Kanal ida ne’e sei benefisiu agrikultor sira nomos teknolgia iha industria sira seluk bele moris iha biban ida nee. Mehi ida ne’e atu realiza persija iha ona hanoin atu investe iha area publiku nebe bele garante sustentabilidade roda ekonomia rai doben ida ne’e. Nudar sidadaun Timor Leste nian ita hatu iha mehi no hakarak ita nia nasaun hamrik forti iha seitor hotu-hotu no ita hakarak sai kompetetor ho nasaun seluk atu realiza mehi ne’e hahu agora persija hanoin hari no investe iha seitor infrastrutura se lae tinan 50-tanmos sei laiha mudansa ida ke boot kompara ho situasaun ohin loron.

Nudar Timor oan, ita kontente hahu husi restorasaun ukun an iha 20 maio 2002 to’o loron ohin 2009, ita nia nasaun seidauk halo politika foti osan husi rai liur ka empresta husi koperasaun bilateral ho nasaun seluk ka organijasaun seluk ne’e tamba ita garante rendementu mai husi produsaun mina matak iha tasi timor maibe kestaun ne’e sai seriu karik loron ida mina ramata ka menus sein produs buat fasilidade iha rai laran sa garansia maka ita sei fo ba geresaun tuir mai kuandu ita la rai hela base infrastuktura ida nebe maka bele fasilita prosesu dezemvolvimentu ba oin.

Hein no konsensia ass katak ita laos nasaun produsaun mina boot hanesan nasaun seluk ita nia mina agora sai nudar kompletador iha merkadu mina nian maibe laiha kbiit atu fo impaktu ka influensa iha merkadu internasional mina nian. Tamba ne’e persija konsensia no honestu katak to’o ona tempu hadia nasaun hahu ho kriasaun seitor infrastuktura iha rai doben Timor Leste.