Selasa, 17 September 2013

Labele Hamlaha Iha Rai Bokur Nian Leten

Desde inisiu  independensia mehi Timor oan atu moris iha prosperidade hanesan ho nasaun seluk sempre prega metin iha ema hotu nian neon. Hanesan ema barak hatene luan area soveranu Timor Leste mak 15.007kilo metru kwadradu, nebe ho ninian karakteristiku geografika barak mak foho nebe fo moris ba ekosistema haleu nia.

Laiha duvidas populasaun Timor barak liu sei moris iha seitor to’os, natar, peskas no pekuaria ho volume produsaun kiik no valor nebe naton. Produtu husi ita nian toos nain peskador no hakiak animal seidauk produktivu tebes. Produsaun nebe hetan bodik liu atu uja konsume ba uma kain idak nian, ituan deit maka faan ba merkado. Ita tengki buka tuir lolos no identifika faktores saida maka halo ita nia produsaun defisil ka susar atu sa’e no kontribui ba prosperidade ekonomia.

Nudar nasaun kiik -nurak ho ninian populasaun 1.066.409 ( Sensus 2010) no liga ba karakteristiku vida ekonomia nebe sei menus produsaun bele dehan sistema agora nebe sei akontese iha rai laran mak ekonomia subsisten katak produsaun nebe hetan barak liu uja ba atu konsume duke faan iha merkado. Alende situasaun iha leten ita tengki honestu mos katak menus infrastruktura hanesan estrada diak kontribui barak ka ituan oinsa bele fasilita mudansa produtu entre fatin ba fatin.

Husi deskrisaunn hirak nee hatur karakterismu komum nebe akontese iha nasaun nebe foin desenvolve hanesan: nasaun menus rekursu humanus ka edukasaun, menus iha area infrastrutura no sentralijadu sistema governasaun iha vida ekonomia nebe kontribui ba progresu ekonomia em jeral.

 Karakteristiku Ita Nian Sistema Arikula
Toos nain ita nian dependente ba tempu udan monu rai hodi fila liman, situasaun nee susar atu kontrola maibe, estadu bele fasilita ho meus seluk hanesan hadia irigasaun no introdus vini nebe forte no kondis ho klima Timor nian. Seitor peskador iha potensialidade nebe boot atu moris iha merkadu Timor. Potensialidade nee persija hatur iha plano nebe metro ho posibildade atu hetan lukru iha merkadu rai laran no bele haluan ba merkadu sira seluk. Potensialidade seluk husi seitor pekuaria(peternakan) bele dehan iha potensialidade boot nebe persija hetan suportasaun husi Estadu liu husi plano nebe diak liu husi peskija no dadus atu meta desijaun.

Seitor potensial hirak nebe temi iha leten bele dudu ekonomia uma kain no kontribui ba dezenvolvmentu ekonomia rai laran. Estadu persija investa makaas iha seitor nee tanba 63% populasaun (dadus sensus 2010) Timor Leste moris husi seitor nee. Ita persija mapa dezenvolvimentu seitor nee para targetu nebe klaru iha planu ate to’o eksekusaun ho orsamentu sufiseinte.

Politika desenvolvimentu seitor agrikula labele sai deit hanesan mehi maibe tengki tau iha praktika. Ita persija estuda husi nasaun seluk tanba saida maka sira nian seitor argrikula bele kontribui ba sira nian Nasaun. Realidade hatudu foos nebe faan baratu iha Timor mai husi rai liur. Se nune ita persija buka tuir atu nune motiva ema; Tanba saida maka foos importsaun bele faan baratu iha Timor? Sira uja metode saida? Sira nian sistema irigasaun hanusa? Sira nian Klima hanesan ho Timor ka lae? Sira nian karakter rai hanesan ka lae?  sira uja teknologia ida nebe? Sira uja Fini saida para kualidade diak? Sira nian toos nain uja rasik sira nian rai hodi produs ka sira  servisu Estadu selu sira deit? No perguntas barak liu tan depende ita hakarak estuda husi ema nebe avansadu liu iha seitor nebe ita hakarak eksplora.
Iha seitor peskas ita hatene Timor riku ho ninian tasi nebe luan  signfika rekursu nee sei iha potensialidade nebe persija eksplora diak liu tan. Tuir estimasaun Minesteriu Agrikultura no Peskas hateten por volta kada tinan Timor lakon 200 Milliaun afeita husi  ilegal fishing (STL,03 Juli ‘ 13) ho deskrisaun nee identifika persija duni servisu integradu entre ministeriu relefante ho ita nian seitor siguransa atu salfa guarda riku soin iha tasi Timor nian. Refere ba riku tasi laran nebe barak seidauk eksplora entaun planu  politika nebe Estadu merese tau atensaun maka oinsa metodelogia kaer ikan kwantidade barak maibe seguru. Kestaun seguru laos deit uja bero ka rooh peskas nebe uja teknoligia ass maibe, seguru persija tau atensaun bodik sustentabilidade ekosistema moris iha tasi laran liu husi kuidadu ahu ruin no ai-horis  tasi nian.  Atu realija mehi nee persija hakarak nebe forte liu husi planu no targetu klaru nudar mapa dezenvolve seitor peskas Timor. Introdusaun ba peskador oinsa hetan ikan kwantidade barak persija hetan asistensia husi agente estadu nebe relevante, no ita bele uja ema matenek husi rai liur hodi transfere siensia aplikabel ba ita nian peskador.
Timor Leste nasaun kiik no kiak iha Asia. Peskija ida halao husi fundu monetariu internasional  indika ba ita hotu katak tanba menus produsau rai laran obriga Timor Leste halo importasaun liu-liu bodik ai-han nebe atinji 60%  iha tinan 2010. Tuir relatoriu refere  numere nee hatuur Timor Leste nudar nasaun nebe dependensia aas liu karik kompara ho Nasaun rendementu kiik seluk iha Asia laran.( IMF :2011). Numeru dependensia boot nee indika ba Timor oan hotu atu servisu makaas oinsa bele hamrik metin liu husi hasae prudasaun rai laran.

Konsidersaun Investimentu Tempu Naruk
Ita persija sentru estudu nebe hala’o estudu peskija atu nune inovasaun teknologia no hamosu metode foun fasilita didiak liu tan ita nian argrikultor sira. Peskijador bele mai husi sentru formasaun estudu hanesan nivel Universidade relevante no nivel Estudu ass sira seluk. Sentru Peskija bele kria husi Estado rasik ho objektivu hamosu kreatividade no difersifika metode nebe bele serbe ba vantajen ita nia povu agrikultor hotu.

Fihir rekursu nebe Timor iha indika menus tebes pesoal nebe kredibel iha assuntu hasae produsaun argrikula rai laran. Exemplu konkretu maske Governu ho inisiativa diak tenta hasae produsaun aihan rai laran liu husi fahe traktor liman ba grupo toos nain sira maibe ita seidauk hare resultadu positivu iha tinan hirak ikus nee. Foos nebe sirkula iha merkadu laran sei barak liu mai husi importasaun. Tengki honestu katak laos fasil atu sustenta rasik ai han ba ita nian nasaun maibe ita labele mos mantein posisaun refere ho durasaun naruk see karik ida nee akontese bele perigu ba Nasaun alende tengki hasai osan halo importasaun no implika ba hamenus riku konta estadu no politikamente ema bele uja ai-han nudar forsa politik nebe bele hamate esperitu servisu agrikultores nian.

Investimentu iha rekursu human persija tau atensaun tanba, hanesan temi ona iha leten mayoria povu Timor Leste sei servisu  barak liu iha seitor nee. Dudu no suporta ita nian intelektual sira hodi estudu iha nivel edukasaun nivel ass. Intelektual hanesan Dosente nudar formador ita nian gerasaun, estadu merese haruka no suporta sira aumenta kapasidade iha estudu nebe ass no kwalidade iha fatin barak ho objektivu  transformasaun siensia ba estudante iha nivel relevante sei sai diak no kwalidade forte. Husi mekanismu transformasaun matenek hanesan nee maske neneik maibe los sei responde perguntas wain oinsa hasae kwantidade no kwalidade produsaun no tenta redus importasaun sasan produtu agrikula nian.

Rekursu naturais nebe labele renova hanesan mina ho gas persija utilija ho didiak antes mohu. Laiha ema ida bele nega kontribusaun mina no gas ba desenvolvimentu nasional. Hanesan iha tinan 2011 Governu uja osan fundu minarai 81% hodi investe liu husi Orsamentu Estadu. Maske area produsaun mina no gas iha tasi no rai leten bele fornese fundu dezenvolvimentu maibe servisu iha area refere la fo servisu ba ema wain ho rajaun servisu area mina no gas persija matenek intelektual nebe spesifikamente ba ema enjeneiru area refere.  Esperansa wain nomuru dependensia ba fundu refere bele redus tinan ba tinan liu husi hamoris seitor seluk nebe kontribui ba rendimentu Estadu.

Wainira seitor agrikula forte no produs makaas Entaun, saida maka Estadu persija kria atu nune produtu hirak nee labele uja ba han deit maibe kontribui ba sira nian ekonomia. Responde ida nee laos fasil hanesan ema fila liman no taka lima deit. Planu integradu persija tau iha konsiderasaun, planu nebe merese konsidera maka bele hanesan loke kampo servisu nebe barak ho nune ema bele sosa produtu hirak nebe ita nian belun sira produs. Planu seluk nebe merese hetan atensaun boot maka fatin faan ka merkadu nebe organizadu ho objektivu alende fasil kontrola maibe husi merkadu maka estadu foin bele aplika taxa kontribusaun ba negosiante sira hodi  kontribui ba rendimentu Estadu. Metodde aplikasaun taxa ba produtu faan depende approsimasaun nebe estadu fihir katak la hatodan negosiante no estadu hetan mos lukru liu husi investimentu nebe kleur halo tiha ona.

Fasilidade hanesan merkadu persija hetan atensaun boot. Merkadu tengki sai duni fatin interesante ba ema atu sosa sasan, Se lae merkado bele luxu maibe menus visitantes sei la fo moris agrikultor sira.fiar katak estudu reabilidade no peskija relevante persija halo atu nune ita iha planu no referensia nebe diak no kondis ho ita nian situasaun.

Estadu iha papel importante proteje no promove sidadaun sira nian vida nebe diak. Dalan ida nebe merese hetan porsaun atensaun boot maka area nebe emar Timor oan barak moris. Seitor nebe maka ema Timor barak nian han fatin mak natar, toos, tasi no hakiak animal. Seitor sira nee kwandu forte  fo impaktu sosial ekonomia ba ema atu moris iha prospioridade laran. Seitor hirak nee karik forte tebes alende ita nian ema bele ona moris diak kontribui mos estadu atu bele redus dependensia sasan importasaun se nune implika mos redus kapital Timor semo ba rai liur no uja halo investimentu iha rai laran hodi haforsa ekonomia rai laran.

Estadu liu husi governu persija tebes introdus mekanismu nebe merese uja hodi hasae produsaun. Ba ida nee Governu liu husi ministeriu relevante persija kria egente estadu nian hanesan ekstensionista nebe sira nian objektivu prinsipal servisu maka oinsa introdus kunyesementu ba ita nian ema oinsa mekanismu diak  hasae produsaun. Agente estadu nee tengki iha kualifikasaun nebe kobre area sira nian servisu.

Maske plano hotu diak maibe atu hetan suksesu iha plano nee maka kriasaun servisu. Karik ema laiha servisu entaun abilidade sosa iha merkadu kiik  ho nune fo impaktu direita ba total produsaun no impaktu mos ba produktividade produsaun. Servisu nebe temi iha nee laos signifika ema hotu tengki servisu iha institusaun Estadu. Maibe, seitor seluk hanesan seitor privadu lolos sai hanesan pilar dezenvolvimentu ekonomia tanba sira iha papel boot oinsa kontribui ba redusaun ema buka servisu.

Servisu seluk maka ema bele kria maka vida enterpreneur/negosiante. Servisu negosiante laos buat menus valorijasaun. Tanba saida mak dehan nune, tanba realidade hatudu momos ema estrangeiru sira nebe buka moris iha ita rain laos mayoria ho kapital boot maibe sira ho vida negosiante sira bele goja lukru investimentu kiik nee. See  ema imigrante hanesan Cinesa, India, Indonesia bele negoisiu tanba saida mak ita la bele? Ita parese bele maibe ita menus esperiensia no kapital maske kiik oan deit.  Kriasaun servisu kiik nee persija hamoris liu husi sistema kreditu iha banku Estadu nebe hakarak ka lakohi tengki hamoris no proteje ninian sidadaun rasik liu husi vida fila liman duke sira tane liman no husu deit ba Estadu.

Hein katak Estadu iha mehi no hakarak realija mehi oinsa Timor Leste bele sai husi nasaun nebe kategoria kiak. Maske susar maibe ho plano nebe metru no halo estudu peskija nebe relevante bele sai nudar mapa ba dezenvolvimentu nasional. Rekursu la renoval bele hotu maibe oinsa seitor sira seluk nebe Timor oan barak moris ba tengki forte antes rekursu sira nee ramata.


Fila hikas ba topiku artikel nee ” Labele Hamlaha Iha Rai Bokur Nia Leten” sentidu boot tebes no real hare rai bokur Timor barak sei toba hela. Ita persija maka Plano Integrado husi seitor relevante no uja metodoligia mapa potensialidade kada fatin idak-idak. Para atinji mehi  nee politika no plano kurtu praju ( tempu badak) no longu praju ( tempu naruk) tengki iha targetu  klaru no fleksibiladade adjustamentu bodik benefisia agrikultores Timor oan.