Selasa, 10 Maret 2015

Mai Kunyese Fundu Petroleu Timor-Leste


Mapa Rekursu Mina No Gas Timor iha Tasi nebe Disputa kona
ba Fronteira Maritima Entre Timor-Leste ho Australi
 
I. Preamblu
Saida mak Fundu  Petroleu Timor- leste:
Fundu mina ka Osan Timor  nian nebe hetan husi eksplorasaun riku soin iha rai no tasi teritori Timor nian. Riku soin nee mai husi eksplorasun Mina no Gas.

Orgaun nebe tau matan Jestaun Rikeja Mina no Gas.

1.      Parlamentu Nasional, nudar legislador nebe representa povu Timor-Leste. Fungsaun orgaun nee mak hatur no promulga lei kona ba investe no uja fundu refere ba nesisidade Timor oan nian.

2.      Governu, Nudar Nain Fundu Mina rai. Fungsaun governu liu-liu ministeriu Finansa iha responsabilidade maksimu iha jestaun ka investimentu fundu mina Timor nian iha rai laran no iha rai liur.

3.      Konselhu administrative fundu Mina rai, ( IAB = Investment Advisor board )nudar organ bot ida nebe halo fungsaun kria politiku strategia investimentu fundu mina rai iha merkadu finaceiru nian. Infomorsaun relevante Cek iha Nee

4.      Banco Central, nudar jestor operasional katak banku sentral halo'o  knar oinsa jere fundu refere iha merkadu financeiro tuir akordu jestaun nebe Ministerio Financa mak delega no basea  ba lei fundu nee rasik. ( lei FP artigu  11.3 )

5.      Konselhu Fundu Petroleu, nudar orgaun ida nebe tuir lei fundu mina rai hateten katak konselhu fundu refere tengki fo parser/nasehat ba parlementu nasional kada tinan antes governu foti osan mina no gas bodik orsamentu estadu.
 
II. Ivestimentu Fundu Mina no Gas Timor iha Rai laran
Fundu nee kontribui ba investimentu domistika Timor nian mak liu husi orsamentu estadu nebe kada tinan governu ampresenta iha parlamentu nasional. Tinan-tinan fundu  sempre kontribui ba orsamentu estadu ( OGE ) liu 80%  tanba  fontes rendementu estadu laos husi mina no gas sei kiik los. Tanba nee antes  Mina no gas maran investimentu iha area non petroleum tengki forte bodik sustenta ekonomia rai laran.

 
III. Investimentu iha Merkadu financeiru
Tuir lei fundu Petroleun anterior  katak fundu refere labele barak investe iha asset klasse nebe ho risku boot hanesan assoens ( saham) lei permite investe barak liu iha asset klase nebe seguru deit hanesan obligasaun / bonds ( Obligasi Pemerintah ) deit. Lei anterio hatur 90% investe iha obligasaun no 10% investe iha assoens ( Lei FP 2005 ).

Depois tinan 5 (lima) lei anterior hetan revijaun no implika tebes ba strategia investimentu fundu refere iha merkadu financeiru. Basea ba lei foun ( Lei FP 2011 )strategia investimentu iha merkadu financeiru tengki atinji 50% iha merkadu oligasaun  no bele atinji 50% iha merkadu assoens no 10% bele iha investe iha area risku seluk hanesan properidade nian.


IV. Lalaok investimentu  agora.
Ate Decembru 2014 fundu petrole tuir lei no akordu jestaun nebe Banco Central simu hui Ministerio Finansas fo ona pasu difersifika investimentu nebe atinji ona 40% iha merkadu assoens no 60% iha merkadu obligasaun. Seidauk fundu nee investe iha asset klase ba properidade nian maske lei garante investimentu ida nee. Iha fulan Desembru  2014 balansu fundu atinji $16,53 Billiaun. Reportajen financeiro fundu  Cek iha Nee

 V.  Retornu Investimentu Fundu Petroleu
Koalia konaba retornu investimentu  fundu petroleu tengki hare husi aspeitu rua. Ida maka oinsa fundu kontribui ba desenvolvimentu ekonomia. Sasukat ba ida nee mak hanesan dezenvolvimentu fisiku iha rai laran no bele hare mos iha produtu internu bruto ka gross domestic broto. Nudar referensia  Iha Tinan 2000 toó 2011 kontribusaun fundu nee ba Produtu Internu Brtuto ( PIB) ka Gross Domestic Bruto (GDP)atinji 76.9% restu non petrleu sei fo deit kontribusaun 23.1% ba total ekonomia  Timor Nian.

Retornu husi investimentu merkadu financeiru dinamiku liu no kada fulan tolu Banku sentral nudar jestor fundu sempre reporta ba publiku konaba ida nee. historikamente retornu investment merkadu financeiru hanesan iha okos nee

Fontes Kaurter Report BCTL
 
 VI. Konsiderasaun Ba Futuru
Fundu petroleum nudar rekursu Uniku nebe ovesere rendementu ba esatdu jere governu nian servisu bodi responde publiku nian nesisidade. Fundu nee rasik laos renovavel ka signifika loron ida sei hotu. Konsesnsia ba nee Timor oan tengki iha matenek naton jere fundu ho diak no reinveste fundu ba seitor ekonomia nebe produktivu hanesan infrastrutura basiku nebe ho kualidade no tengki investe makaas iha seitor edukasaun ho kwalidade ass atu nune Timor maske loron ruma petroleum maran iha Timor maibe seitor alternative ba Estadu no ninian ema rasik pronto investe no kria ekonomia  nebe sustentavel.

Risku Investimentu iha merkadu Financeiru ass no ema Timor oan hotu tengki hatene no rekunyese ida nee. obstabklu nee sei la fasil atu ema hotu komprende tanba kompleksidade investimentu nee rasik maibe pelumenus ema hatene katak investe iha merkadu financeiru hanesan ema ida lori nia osan ba fo ema seluk empresta no loron ruma nia promesa selu funan no selu nia osan inan hanesan investe iha obligasaun/ bonds no iha assoens ema tenki kunyese ituan katan investe nee hanesan ema hotu tau hamutuk osan ka sosi lisuk ba kompania ida atu halo produsaun diak liu. Tanba ita sosi signifika ita mos sai nain ba kompania refere, kompania halo lukru ita hotu sei hetan  lukru nomos ita tengki pronto simu risku kwandu kompania nee hetan dejastra ka bangkrut entaun ita mos sei sofre hanesan.

 
VII. Konklujaun
Fundu petroleum nudar fundu soveranu Timor-Leste persija reinveste iha seitor produktivu iha rai laran antes  mina no gas maran. Timor oan tengki komprende risku investimentu merkadu financeiru no tau lisuk matan ba riku soin nee.

Maske lei petroleu garante investe iha merkadu financeiru risku boot hanesan assoens no properidade nian maibe Timor oan tengki kunyese no komprende risku nee no prontu simu risku investimentu wainhira merkadu financeiru performa att nebe implika direita ba valor fundu nee rasik. konserteja wainhira merkadu Fianceiru performa diak sei impaktu ba aumenta valor fundu iha ninian konta.

*********Obrigado*********

Tidak ada komentar: