Senin, 04 Oktober 2010

Desenvolve Maturidade Poltik No Desemvolve Ekonomia Rurals

Laiha duvidas katak entre stabilidade politiku no desemvolvimentu ekonomia rai laran iha duni korelasaun forti atu dudu ba oin no la’o hamutuk. Entre rua nee persija hatur iha balansiu para laiha ketimpangan iha prosesu nee hotu nia laran.

Politik no ekonomia buat rua nebe hanesan osan koin nebe ida iha sorin no ida seluk iha fali sorin, sinal hatudu sira rua sempre lao hamutuk laiha ekonomia seim iha politik ida nebe forte no diak nomos laiha politik ida maka forte kwandu populasaun moris iha kiak nia laran. Dependente ba malu husi variabele rua nee hatudu momos katak iha pais nebe deit persija halao politikamente nebe favorrese ekonomia rai laran ho objectivu redus ema moris kiak.

Hanesan povu rai laran hatu hatene no tau neon barak katak Timor Leste iha Fundu Mina rai nebe barak. Nudar Pais nebe mayoria nian povu moris iha linha kiak nia okos no ninia emar mayoria vida moris depende husi produtu agrikula nebe mak sei tradisional, nomos realmente desemvolvimentu fisiku infrastruktura nian nebe mak sei menus tebtebes persija urgente atu iha planu politiku no ekonomia nebe subsentavel ba longu praju nian. Ema hotu tengki orgulhu katak politika nebe governu inisiu halo hodi estabelese Fundu Minarai liu husi politika strategia investimentu iha merkadu financeira fo duni benefisiu mai ita nia nasaun tamba ne maka ate tinan lima fundu nee existe ho matan rasik ema hotu bele asiste katak ate Juhno 2010 osan fundu minarai atinji ona valor $5.299 Billiaun. ( 1 Billiaun = juta rihun ida = 1 milliar ho lian melayu). (http://www.bancocentral.tl/Download/Publications/Press_Release20_en.pdf)

Refere ba kontajem fundu minarai nebe maka Timor iha persija iha approximaksaun oinsa atu uja osan mina rai nee ho diak no prudente. Estimasaun deit katak karik ate tinan sanulu tan, karik assume deit kwandu kada tinan osan mina rai aumenta biliaun ida signifika katak tinan sanulu tan osan Mina rai bele atinji mais menus $ 15 biliaun. Se ida nee maka akontese maka komesa ohin loron persija ona iha ita nia nasaun hatur politika nebe maka forte no klaru, forte katak maske iha mudansa lideransa ka troka partidu nebe maka atu ukun maibe se la fo desestabilidade ba nasaun tomak. Persija politika klaru signifika katak planu politika desemvolvimentu ekonomia persija atinji buat ruma iha tinan naruk nian.

Maske Timor iha osan barak iha kontas no investe barak liu maka iha merkadu finanseira, nomos iha tinan naruk sei ho politika nebe hanesan maka maske ate tinan sanulu tan povu iha daerah terpencil susar atu hetan asesu ba estrada diak no saneamentu diak. Sira ne akotese tamba osan maske tinan-tinan liu husi Orsamentu geral Estadu liu husi planu governu nian sei monu barak liu maka iha sidade boot sira pior liu maka kwalidade projecto nebe la diak mos sei han hotu osan nebe iha. Enataun ita persija halo approximasaun foun investe barak liu iha area rurals duke iha merkadu financeira. Investe iha rai laran hanesan hadia estrada rurals tomak, hadia fontes electrisidade no wee mos, kria kondisaun saudavel iha area rurals liu husi politika saudementu sustentavel nasional ruma, hadia ita nia airportu para fasilita ema atu mai visita ita nia nasaun, kria rede telekomonikasaun nebe modernu para ema bele fasil halo intraksaun no para atu diak liu persija iha garante lei nebe forte no imparsial hodi nune ema hato bele hakruk ba lei no ordem.

Persija Ita konsideramos katak maske ita iha valor osan nebe boot tebes maibe sei laiha valor kwandu povu nebe moris iha nasaun laran la hetan benefisiu husi prosesu ne tomak. Ekomomikamente Maske osan barak maibe variabel sasukat ida atu hatene nia poder atu kompras persija tau iha konsiderasaun por exemplu loron ohin semente sakas ida sosa ho valor $5 maibe Tinan lima tan semente sakas ida fiar katak sei laos tan $5 dolar maibe bele $10 ou ble liu signifika katak kada tinan iha inflasaun ba folin sasan se nune maske Timor iha osan barak mai husi Mina rai kwandu rai deit sei la falor tamba maske volume fundu bele aumenta maibe poder kompra sosan sei la forte hanesan loron ohin. Rajaun hirak hanesan nee persija mos tau iha konsiderasaun.

Estuda husi esperiensia nasaun seluk nebe maka riku mina hanesan iha ilhas Afrika balun hatudu imajem mai ita nia nasaun katak maske sira barak maka riku ho mina rai, osan mean, diamond no rekursu riku sira seluk tan maibe realidade hatudu sira nian povu moris iha kiak nia laran desemvolvimentu ekonomia laiha mudansa signifikante. Ita espera Timor oan nian Riku Rekursu rai nian bele fo duni vantajem ba timor rasik laos sai fali nudar malisan mai ita nian rai rasik. Atu prevene buat malisan rekursu naturais persija iha edukasaun politika nebe adequadu ba ema hotu, persija kombate korupsaun nebe iha, lideransa nasaun liu husi partidu politiku sira tengki ho aten boot simu resultadu elisaun nebe karik la vaborese kandidatu balun. No importante maka hametin unidade nasional liu husi hamoris patriotismu nasional liu husi dalan havalor luta nain sira nia funu no halakon regionalismu entre emar Timor oan.

Maske ita kiik maibe importante maka ita iha esperitu no aten boot atu prense desemvolvimentu ekonomia. hanesan dahuluk hateten politika no ekonmia buat rua nebe nungka mais bele haketak malu entertantu persija hatuur hamutuk lori ba oin hamutuk para nune benefisiu ikus bele fo vantajem ba povu mukit ida nee.