Rabu, 11 November 2009

FUNU HASORU SUSUK

Gambar iha okos nee hatudu oinsa silku mudansa susuk nian.


Envairomento Timor leste indika ona nudar pendemika susuk nebe bele lori moras malaria ba ema nia vida. Kuaje ema hotu hetan moras malaria iha ita nia nasaun laran indika mai ita katak funu boot ida ne’e persija ema hotu kombate atu nune bele redus moras nebe mai husi susuk.

Antes pesoal saude sira maka hafanun ita kona ba daet att mai husi susuk diak liu ema ida-ida iha ona konsiensia atu kombate susuk hahu husi uma laran ba to iha ida-ida nian kintal hodi nune bele redus moras nebe mai husi susuk.

Se Nasaun nee hakarak livre husi susuk persija iha planu nasional ida atu kombate susuk.
Planu ne’e bele realija sekwandu governu liu husi ministeriu saude halo asaun konkreta iha teritoria tomak. Por exemplu halo rega susuk per bairo hotu iha teritoria tomak, fakar aimoruk ba iha bee lihun sira iha fatin hotu-hotu, no asaun sira seluk nebe relefante ho redusaun susuk nee.
Ita hein katak governu iha ona hanoin hanesan nee, hodi nune iha futuru moras hanesan malaria sei la mosu barak tan hanesan agora. relasaun ho ida ne sei fo saude diak ba ema atu nune bele desemvolve nasaun ida ne’e ho diak liu tan, mais importante liu maka povu ida nee livre husi moras nebe daet husi susuk.


Ita hotu Tengki ejiji no engkoraja ba ministeriu da saude atu bele iha hanoin hanesan neba, tamba prinsipu fundamental maka saude diak nasaun sei forte.

LUTA KONTINUA....

ITA NIAN MUKIT

Antes hakerek lia fuan balun kona moris mukit hau sei konta storia badak kanaba realidade nebe mak hau hetan iha foho durante hau nia visita iha neba. Tebes maluk sira Ita nia emar sei moris mukit tebes, realidade ida ne’e hau hetan iha hau nia lao ba foho maske hau ema foho maibe kleur ona hau la ba visita. Iha neba moris mukit laos hanesan hananu politik sira nian iha neba moris mukit no terus nee realidade nebe mak povu barak enfrenta iha sira nian vida. Imajina deit ema barak sei toba iha hadak leten, ema barak seidauk hela iha uma nebe hijeni ema barak maka seidauk iha uma nebe diak no ema barak maka loron ida han etu mutin ho deit masin no kahur ho mina goreng iha etu laran, buat sira ne’e realidade maluk sira hau hakarak dehan ba ita tomak katak hananu politik tengki refleta moris povu mukit ida nee.

Realidade iha storia laran nee hakarak hafanun fali ita nebe moris iha kapital laran liu-liu ba ukun nain sira iha Esatadu,Governu no Parlamentu sira katak fihir no foti ba ita nia povu mukit sira iha area rurals nee. Uja fuan ho laran atu hasai desijaun nebe direita ba sira atu sinti katak pelemenus iha sira nia vida iha mudansa kompara ho uluk.

Atu responde kestaun iha leten persija dadus nebe relefante ho kondisaun jeral nasional hau prefere liu katak sei diak liu governu no estadu halo ona planu atu halo sensus nasional ida ba populsaun Timor leste tomak hodi nune ba oin liu husi dadus nebe iha governu bele halo prioridade kada necesidade iha idak-idak nia distritu. Liu husi metode sensus nee espera katak popolasaun sei overese informasaun konaba assetu saida mak sira iha no saida sei falta hodi nune planumentu nasional sei hetan suksesu iha futuru mai.

Sukat ba mai realidae hatudu duni nasaun nurak ida nee persija hadia buat barak tebes ida persija ema hotu nian kontribusaun loas estadu ho governu deit atu hamrik metin no lao lalais ita persija servisu hamutuk. Persija ita fo applaus ba oposisaun sira iha parlamentu maske sira hakilar barak maibe sira nia intensaun atu hadia povu nian diak, ita mos persija enkoraja nafatin governu atu buka metode oinsa maka povu ida hetan ona segundu ukun an nebe moris iha situasaun vida nebe diak kompara ho antes nian.

ALUTA KONTINUA ........