Senin, 14 Desember 2009

Frasku Diplomasia Balibo Five

Refere hikas pasadu iha biban invasaun Timor Portugis husi nasaun visinhu Indonesia apresenta rajaun barak husi Timor nee rasik nebe hetan idiologia barak husi nasaun super power sira hanesan Esatadu Unidus nebe simblu liberdade liu husi asaun demokrasia no nasaun boot seluk hanesan Unisoviet iha biban neba no aliansia sira seluk hanesan China no sira seluk nebe hakarak habelar idiologia sosias nian ba rai sira seluk. Husi funu ideologia sira nee direita ka la direita fo impaktu makass no dudu nasaun sira barak nia interese hodi hasobu timor Portugis nia ukun an iha tempu Timor hakarak ukun ann.

La persija konta estoria tamba sa maka mosu lia fuan Balibo Five maibe iha okasiaun nee atu foka liu ba diferensia hanoin no no lalaok politika entere nasaun tolu nebe involve iha kestaun ida nee. Timor Leste nudar kampo fatin asidente humanu nebe hamate jornalista nain lima husi Australia iha kobertura jornalismu ba area funu. Autralia nudar vitima ba assident ne no indonesia indika nudar author ba hahalok halakon vida jornalista refere.

Karik halo komparasaun desijaun politika no justisa sei la hanesan entre nasaun sira nebe involve iha leten. Timor leste hahu husi governu transitoriu fo ona indikasaun hamosu no halao rekonsialasaun no konsege aplika dadaun hela hatudu ba mundu katak karakter Timor simples atu bele simu malu no haluha problema pasadu nian maske nakonu ho ran, lahanesan ho Timor Australia nudar nasaun nebe boot no iha sistema lei no justisa nebe forti la fo dalan ba rekonsialasaun hanesan metode Timor nian sira gosta uja mekanismu Lei no ordem liu husi justisa nebe maka justu ba ema sidadaun hotu Indonesia, iha problema balibo five nudar author krime susar rekunyese no aplika lei no justisa ba autor militar sira nebe biban neba hala’o hela mandatu ka ordem nasaun atu invade Timor nee. Hanesann nasaun foin mak atu tama ba nasaun industria Indonesia iha difikuldade boot iha mantein lei nebe justu no la karup iha sira nian sistema.

Refleta husi karakter nasaun nebe la hanesan, kaju balibo five sai hanesan frasku iha sapatu nasaun tolu nee. Tamba estoria hatudu momos katak governu Australia depois de invade indonesia tama Timor sira rekunyese katak Timor diak liu maka integrasi ho Indonesia maibe iha fin estoria Timor atu halo refrendum Australia nakfilak nudar nasaun salvador no tulun Timor lori sai husi kriji depois referendum. Timor leste depois ukun ann tenta atu independente no halo difersifikasun sasan nebe maka bele tama no faan iha area Timor laran, maibe tamba fraku iha abilidade no forsa atu kompras maka resulta sasan husi nasaun seluk susar atu kompete ho sasan nebe maka husi Indonesia tamba folin sasan Indonesia baratu liu kompara ho seluk.

Entertantu, sikun justisa Autralia sei forsa liu husi Indonesia no Timor, maibe sikun ekonomia Timor nudar kampo asidente ladun hetan vatanjen husi seitor ekonomia Australia maibe, Indonesia maka barak liu sai supplydor ba sasan barak nebe povu Timor konsume hodi nune politika mente bele analisa katak frasku iha sapatu laran nasaun tolu nee sei han tempu atu resolve. Para atu resolve nasaun sira nee pesija rekunyese estoria no fo reklamasaun diskulpa ba vitima sira iha Timor no Iha Australia husi povu Indonesia no Australia nian hodi nune klaru ba publik katak vitima sira lokon vida tamba desijaun politika nebe la los.

Ita hotu espera katak antes nasaun seluk husu deskulpa ba ita se diak liu iha itania uma laran rasik iha ona hanoin atu autor politika sira nebe lori partidu nia naran hamosu funu iha estoria Timor nian komesa halo refleksaun atu fo liman ba malu no ho aten boot no fuan mos husu diskulpa ba povu terus nain ida ne katak buat hotu uluk akontese tamba defende prinsipiu nebe lahanesan maibe ho intensaun hanesan atu lori povu ida nee ba moris nebe diak liu no laiha intensaun atu estraga povu nia moris no la esperamos katak sei lori tempu naruk atu resolve.