Tampilkan postingan dengan label investimentu financeiru. Tampilkan semua postingan
Tampilkan postingan dengan label investimentu financeiru. Tampilkan semua postingan

Kamis, 14 Agustus 2014

Investimentu Fundu Mina Rai Atinji 40% iha Merkadu Assoens ( Saham )

Relatoriu hasai husi Banco Central indika ba publik ate fin Junho 2014 fundu Mina rai atinji  Billiaun 16.6 Dollar Amerikanu. Hanesan ema wain kunyese fundu mina uja barak bodik suporta orsamentu estadu. Maibe, tuir relatoriu hateten momos ate fulan Junho 2014 Estadu Timor-Leste seidauk foti osan husi konta fundu nee. iha tempu hanesan retornu/income investimentu iha merkadu financeiru mak $ 421.7 Milliaun.
 
        Fonte : Relatoriu BCTL  Vol 10  Numuru  XXV Junho 2014

Notisia importante seluk alende kontestu balansiu fundu, iha mos strategia evolusaun fundu Mina Rai indika ate trisemsteral refere fundu espaila ona iha merkadu assoens ( saham/ Equity) atinji pursentu hat nullu (40%) no iha merkadu retornu fixu ( Fixed income/Bonds) hela ho pursentu nen nulu ( 60%). Kompara ho relatoriu trisemesteral ate Marsu nian sei kompustu  investe iha merkadu assoens iha 37.50% no merkadu retornu fixu ho 62.50%.

 Aumenta exposaun iha merkadu risku hanesan assoens bele konprende atu aumenta expektasaun retornu ba longu praju.  Maibe persija tebes prudente atu nune la- lakon let deit iha merkadu wainhira hasoru risku merkadu hanesan  kompania nain sira hetan bangkrut. Signifika investors nebe tau fundu iha sira nian kompania sei hetan sofrementu hanesan. Informa mos merkadu retornu fixu nebe fundu investe tuir lei so bele deit iha nasaun soveranu sira nian. Signifika risku fundu lakon kiik kompara ho risku investe iha assoens.

Tabela 1. Stategia investimentu ate Marsu 2014
          Fonte : Relatoriu BCTL Vol 10 Numuru XXIV Junho 2014

Tabela 2 Stategia Investimentu ate Junho 2014
            Fonte : Relatoriu BCTL Vol 10 Numuru XXV Junho 2014
 
Refere ba lei Fundu Nian iha artigu 15 hatete katak  fundu Mina rai bele investe iha retornu fixu la liu 50% no iha merkadu assoens labele liu 50%. Entertantu, ba oin sei iha posibilidade fundu nee sei loke ann investe iha merkadu ossoens.

Kestaun importante tau iha konsiderasaun mak iha investimentu financeiru iha ninian dutrina fiar ida katak “ Investimentu Risku kiik sei implika retornu kiik, nomos Investimentu risku boot sei bele hetan retornu boot”. Masqe nune, risku nebe boot persija difersifika so nune bele salva karik merkadu financeiru hetan presaun emvairomentu nebe la benefisia investors.

Fundu Mina Rai riku soin boot Timor hotu nian ho karakterismu nebe labele renova wainhira remata ka hotu halo explorsaun.  Iha Tinan 2000 toó 2011 kontribusaun fundu nee ba Produtu Internu Brtuto ( PIB) ka Gross Domestic Bruto (GDP)atinji 76.9% restu non petrleu sei fo deit kontribusaun 23.1% ba total ekonomia  Timor Nian.
Esperansa Timor ona mak Fundu nebe sai riku soin povu nian bele duni fo benefisiu ba ema hotu. mekanismu nebe ohin loron Timor iha oinsa ejerse funsaun orgaun hotu nebe tau matan lalaok fundu nian sai ona modelu ba iha nasaun balun.

Esperansa no persija kapasidade humanu nebe forte atu redus dependensia desenvolvimentu ekonomia iha seitor non renovavel. Nasaun forte laos tanba osan barak maibe nsaaun forte tanba povu moris diak no ekonomia nebe justu iha ninian distribusaun.

Kamis, 13 Agustus 2009

Investimentu Real Kontra Investimentu Financeiru


Iha ocasiaun ida nee hau tente hakerek opinioun konba oinsa diferensia entre tipu investimentu real no investimentu fundu financiru iha merkadu global nian.
dahuluk fihir klean oinsa tipu investimentu real nian. Iha investimentu real iha sentidu boot ida maka katak investimentu nebe halao ho durasaun longu praju nian signifika katak saida maka ohin loron sakrifisu hela sei hetan benefisu iha loron ikus mai. alende de retornu benefisiu sosial inkluimos faktores real nebe maka rai hela iha sosiadade nian let. Kontrariu husi tipu ida neba maka investimentu fundu iha merkadu financeiru nian. Investimentu ida ne’e nian objectivu prinsipal maka oinsa hetan retornu iha tempu badak nian duke tempu naruk. Nudar pesoal humanu investor gosta liu retornu nebe lalais duke kleur, ho rajaun ida nee nasaun barak komesa fihir no investe iha tipu investimentu ida ne.

Husi investimentu oin rua ne’e fo ninian implikasaun ba dezemvolvimentu nasaun nebe la hanesan. Tipu permeiru fo vantajem boot ba iha fasiku desemvolvimentu kontrariu ho ida ne investimentu segundu fo vantajen ba oinsa aumenta capital desemvolmintu liu husi jogada merkadu financeiru nian. Historikamente aplikasaun tipu rua ne’e la hanesan entrenasaun. Nasaun avansadu sira hanesan Norte Amerikanu, Europia, Australia, Japaun, singapura no nasaun sira nebe maka atu tama ba prosesu industrialijasaun nian. Sira nian prosesu desemvolvimentu fisiku kuaje diak hotu kompleta ho ninian fasilidade tomak tamba ida ne’e maka aumenta capiatal iha sira nia kaisa balansiu nasaun nia sira persija hili alternativa investimentu seluk nebe bele fomos retornu ba iha sira nian pias.


Hansesan temi ona iha paragrap leten tamba nasaun avansadu sira atinji ona investimentu real hodi nune sira buka alternativa investimentu seluk ida maka investimentu fundu iha merkadu finanseiru. Loron ohin nasaun hotu bele tama ba merkadu financeiru maske nia foin maka hari exemplu Ita nia rai Timor Leste, maibe persija refere fali katak investimentu nebe forti maka investimentu nebe longo praju nian ho lian seluk maka diak liu investe iha real investimentu uluk tamba garante retornu positivu maske kleur duke investe iha merkadu fundu financeiru nebe laiha garntia tomak sei hetan retornu. Husi hanoin ida ne’e laos signifika katak investimentu iha merkadu financeiru la persija hala’o maibe kestaun maka oinsa iha planu dezemvolvimentu ida nebe maka kria uluk asessu iha rai laran liu husi kriasaun investimentu real no iha fatin seluk fundu capital nebe iha bele investe iha merkadu financeiru neba.
tuir mai hau foti hanoin balun “ kecenderungan dan perkembangan terakhir arus keuangan global,menguatkan fakta bahwaperekonomianinternasional bergeser dari sektor produksi ke keuangan. Ketika nilai valuta asing berkali-kali lebih besar dari nilai output produksi tahunan dunia atau expor barang dan jasa, sistem keuangan global menjadi mirip dengan perjudian kasino. Sebab, aset dipertaruhkan untuk meraih keuntungan spekulatif, bukan labah dari perekonomian rii “ (Sign Kavaljit :2005:49, Menjinakan arus keuangan global).
Intensaun husi opiniaun leten katak investe ba merkadu financeiru hanesan jogu nebe uja spekulasaun oioin hodi hetan retornu maibe retornu ne’e laiha relasaun ho dezemvolvimentu ekonomia real nian.

Hare ba realidade katak ita nia rai persija tebes atu kria kondisaun minimu ba asesu dezemvolvimentu ekonomia la sala kuandu capital nebe maka nasaun ne’e iha persija hateke ba investimentu real nebe sei fo benefisiu no bele affeita redus pobresa rural.

Atu remata pontu nebe persija kunyese katak investimentu financeiru serve liu ba nasaun nebe avansadu economia tamba sira buka jetu investe fundu nebe resin maibe ekonomika nasaun nebe sei fraku sei la fo vantajem boot tamba la koresponde ho situasaun ekonomia rai laran nebe ejiji persija hari no investe iha seitor ekonomia real sira.